Ravita jäänud saarlane läheb haigla vastu kohtusse (7)

Südamearst Hasso Uuetoa päevapealt vallandamine Põhja-Eesti regionaalhaiglast (PERH) võttis ravilootuse südame rütmihäirete all kannatavatelt patsientidelt, kes operatsioonijärjekorras olid.

Postimehe andmeil ulatub hättajäänute arv tegelikult sadadesse, kuna pole teada, millal Eestis selliseid lõikusi taas tegema hakatakse. Teatud spetsiifilises ravis (ablatsioon – toim) on Uuetoa ainus spetsialist Eestis ja tema juurde pääsemist tuli oodata kuni pool aastat.
Saaremaa ettevõtja Rein Kirst on üks murelikest, kes lootis Uuetoa oskuste abil oma elu parandada. Operatsioonile pidi ta minema 30. detsembril, kuid mõni päev enne seda helistati PERH-ist ja teatati, et doktor Uuetoa haiglas enam ei tööta ja operatsioon jääb ära. Nüüd plaanib mees koos kaaskannatajatega hagi esitada, sest leiab, et PERH on rikkunud tema põhiseaduslikku õigust ravile.

Kümmekond saarlast järjekorras

Tihti Saaremaalgi patsiente vastu võtnud Hasso Uuetoa ütles Saarte Häälele, et kodade virvendusarütmia-tüüpi südamerütmihäireid on kuni kahel protsendil elanikkonnast, lisaks veel teisi rütmihäireid umbes sama palju. Päris kõigil ei vaja rütmihäired aga ablatsioonravi, nagu näiteks Rein Kirstul vajalik on.
Paljud saavad abi ka tabletiravist, paljud ei tunnetagi rütmihäireid ning ei vaja seega ravi. “Saaremaa patsiendid on seni olnud suhteliselt hästi ravitud, sest nad pääsesid kiiresti minu jutule, ja kui tabletid ei aidanud, oli ablatsioonravi neile kättesaadav,” tõdes ta, mööndes, et nüüd ei ole selline ravi enam kättesaadav.

Uuetoa hinnangul oli hetkel aprillini ulatunud ablatsioonravi järjekorras kuni 15 Saaremaa patsienti. Uuetoa sõnul on tema vallandamisega tekkinud segadus praegu veel nii värske asi, et Eestis võib samasugusele protseduurile uuesti pääsemine võtta väga palju aega. “Parimal juhul kulub pool aastat vajaliku tehnika hankimiseks ikka ära, ma kardan,” tähendas ta.

Soomes kaks korda kallim

Hasso Uuetoa nentis, et on oma kolleegidega Soomes Tamperes rääkinud ning seal maksab taoline protseduur pisut rohkem kui 10 000 eurot. “Umbes kaks korda nii palju, kui ta Eestis on,” sõnas ta.
Lisaks on sealgi nn ootejärjekord, et üldse protseduurile pääseda. “Norras, ma tean, on see kaks ja pool aastat, Soomes vist on umbes kuus kuud,” märkis ta.
Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) Hasso Uuetoa sõnul taolisi rütmihäirete protseduure ei tehta. Eesti tervishoiu arenguplaani järgi ei kuulu ITK lihtsalt sellisesse klassi nagu PERH või Tartu ülikooli kliinik. Haiglad on jaotatud kategooriatesse ja ITK kuulub nn keskhaiglate kategooriasse.
“Hetkel on see eriala seaduste ja ministrite otsustega lubatud ainult kolmanda etapi haiglates. ITK juhtkond on rütmihäirete ablatsioonravi juurutamisest väga huvitatud, kuid kahjuks jääksime ikkagi seadusetuulte kätte,” märkis ta.

Print Friendly, PDF & Email