Hundiseminar: lammaste pidajad on üksi jäetud (6)

Neljapäeval Tartus peetud hundiseminaril püüdsid erinevad osapooled leida lahendusi, kuidas hundid, lambad ja inimesed saaksid koos eksisteerida.

Hundi ja lamba konflikti lahati Tartus Eesti looduseuurijate seltsis hundiuurijate, keskkonnaametnike, lambakasvatajate, loodusemeeste ning ka teema meediakajastuse vaatepunktist lähtudes.
Seminari modereerinud Marek Sammul Eesti maaülikoolist tõdes, et ühel hetkel kasvab hundi ja lamba konfliktist ülitõsine inimestevaheline konflikt, kus osapooled kannatavad mitte ainult rahaliselt, vaid ka vaimselt. “Kui lambakasvatajad hakkavad ründama jahimehi või looduskaitsjaid ja vastupidi, ei räägita enam sellest, et hundid murravad lambaid. Siis püütakse selgeks teha, et ühed inimesed kaitsevad ilmaasjata hunti ja teised ei tea loodusest mitte midagi.”

17 korda rohkem lambaid

Looduseuurijate selts kutsus erinevate huvirühmade esindajad Tartusse kokku just Saaremaa sündmustest ajendatuna. Kui keskkonnaametis registreeriti tunamullu Saaremaal vaid kaheksa huntide murtud lammast, siis mullu jättis võsavillemite lõugade vahel oma elu 134 villaandjat. Miks murti lambaid mullu pea 17 korda rohkem?
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili hinnangul on Saaremaal tegemist ühe hundikarjaga, seda näitab nende murdmiste territoorium. Kaks karja murraks tema sõnul tunduvalt suuremalt maa-alalt.

End hundi ja lamba vaheliseks suhtekorraldajaks nimetanud keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et võsavillemite rünnete objektid on olnud peamiselt Kesk-Saaremaal suurte soode ja metsamassiivide keskel nõukogude ajal parandatud uudismaadel peetavad lambakarjad. Need karjamaad jäävad inimasustusest kõrvale loodusmaastikele.
Muutunud on ka lambakasvatuse mudel. Kui varem olid lambakarjad väikesed, siis nüüd on lambad koondatud suurematesse karjadesse ja viidud tiheasustusest eemale, kus on majanduslikult tulusam ning maa kättesaadavam ja lihtsamalt piiratav. Ka inimasustus on vähenenud ja seetõttu on hundid muutunud julgemaks.

Talvi sõnul on kaks viimast karmi talve hundi looduslikku toidubaasi tõsiselt kahandanud – vähenes sõraliste arvukus. Metskitsi jäi alles üsna napilt, ka metssigade olukord polnud kiita ning viimastel oli kevadel üsna vähe põrsaid. Hundid saavad aga söönuks ja lambad jäävad terveks vaid siis, kui metsas piisavalt sõralisi on.

Puuduvad regulatsioonid

Hundirünnete all kannatanud Saaremaa talunikega kohtunud Teet Otstavel Helsingi ülikoolist tõi välja tõsiasja, et huntidega kimpus olevad lambakasvatajad kipuvad pikaks ajaks oma muredega üksi jääma. “Keegi peaks nad ära kuulama, sellest oleks üsna palju abi,” märkis Otstavel. Tema sõnul oleks vaja ka tunduvalt kiiremini reageerida.
Otstaveli hinnangul ei leia Saaremaa lambakasvatajad eri instantsidega ühist keelt. “Neid asju oleks aga vaja ühiselt arutada ja leida ühine seisukoht.”

Karula kandi loomatohtrist lambapidaja Ants Kuksi sõnul puuduvad selged regulatsioonid, kuidas toimida, kui hunt on karjas käinud. Tema sõnul pole meie lambapidajaid õpetatud, mida taolistel juhtudel teha. Raskest olukorrast aitaksid kõigepealt üle just kindlad protseduurid.
Veel häiris Otstaveli kinnitusel talunikke seegi, et vaieldakse, kas lambad on murdnud hunt või koerad. “Olevat võetud DNA-analüüsid, nüüd on üle poole aasta möödas, aga vastuseid pole,” tõdes ta.

Lambad hundita pildile ei pääse

Peep Männili sõnul koostatakse praegu uut suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise kava. Suurkiskjate tekitatud kahju kompenseeritakse omanikele alates 2008. aastast. Sellega püütakse parandada inimeste suhtumist huntidesse. Toetatakse ka ennetavat tegevust, kuid seni on soositud kompenseerimise pool.
Seminaril selgus ka, et oma karja kaitsmiseks peaks tunduvalt rohkem kasvatatama karja kaitsta suutvaid koeri, nagu neid kasutatakse Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides. Lisaks saaksid lambaomanikud karja kaitsta kõrgete massiivsete aedadega, kuid nende rajamine on väga kallis.

Helve Laasik


Huntide saagiks läinud lambad

• 2010. a teatati Saaremaal 8-st huntide murtud lambast.
• 2011. a teatati juba 134 murtud lambast.
• Mullu oli Saaremaal kokku 31 huntide rünnet 8 lambakarjale.
• Ründed toimusid Mustjala, Kaarma, Kärla ja Valjala vallas.
• Eestis teatati 2011. aastal kokku 773 lamba murdmisest.
• Võsavillemite saagiks langes mullu ka 7 veist, 7 koera ja 4 kodukitse.
• PRIA andmetel võis Eestis möödunud sügisel olla umbes 85 000 lammast.
• Saaremaal on lambaid hinnanguliselt 16 000.
• Eri hinnangul võis Eestis hunte olla ligikaudu 200.
• Võrdluseks: Soomes oli 2006. aastal umbes 250 hunti, praeguseks on neid 140 ringis.

Allikas: Saarte Hääl

Print Friendly, PDF & Email