Muhu uudised: Terissid jälle (2)

Neh sai sii ikka vähäpärast oodetud, et äkist toob jõuluks pisisse lumekõhve koa moa piale. No es tule mette. Nüid siis vahepial võttis moa luikama. Ähk jäeb sellega. Sõuke lumeuputus kut mineva voasta olli, põle koa kuskilt päralt mette. Aga sest oo ka jälle kahu, kui päris ää sulab uieste.

Mineva laupa õhta Külasema külaselsing tegi Piiri all oma pidu ja kontserti, misel olli nimeks “Sammuke valguse poole”, ja sõnna poole me liigume koa kukesammuga voaval ja pissitassa. Neh sõuke pisike lumekord tieb ilma omakorda viel valgemaks. Nõnna et nüid, kus jõulupuud oo änamaste välja viidud ja nende lekrilambid ää kustun, soab juba lekrivalge asemele ilmavalgust. Lastel sedaviisi omingu juba lõbusam kooligid minna, kui põle änam taris sõketsiga aada ja latorniga vehkida mette.

Aga lumega seltsis oo siiakanti liikumas üks lõunamoa verd mies. Äi Must Mart ep tule, aga rieede, kolmeteistmendamal kuupääval kellu veerand kolmest pääva riagib Liiva koolimajas viistesn voastad Eestis elan Tšiili aukonsul. Ta tuleb riakima ettevõtlusest. Kuulama oodetse kõiki neid, kis juba oo ettevõtjad, ja neid koa, kis viel põle. Sie aukonsul oo vägagid tark mies majanduse ja turunduse kohja pialt. Ta oo Eestis mitmeid-setmeid ettevõtmisi tein ja algatan. Vigalas ta tieb seda surt mozzarellat, Tartus präänikuid ja piskviitisid. Üle selle ehitab saunasid, milledest üks olla masu Silvio Berlusconile tehtud. Narvas toodab ta riideraami ja Talinas õpetab majandust ja turundust. Nõnna et sõukest miest maksab kuulma minna küll.

Üks asi oo selle pühaderutuga päris ää unun. Liiva suurel kirgul oo nüid nime poolest jälle päris oma õpetaja – Aare Luup. Jõulu teese püha olli Talinas ta ordineerimine. Aare sii paiguldane inimene ja oma pere soare piale loon, nõnna et ähk ep lähä siit minema ometiks. Nõnna et ikka pitka mielt ja kannatust taale.
Mineva nädali lõpp tõi Muhuse ühe kurva uudisse koa. Varju Vassa, elupõline ajakirjanduse mies, kustus ää. Vassa olli kange mies, kukkus vanuigi, kui juba suurem tüömehepõli olli seljataha jäen, meite Muhulase lehte tegema. Ja ta mässas sellega sõnnamoani, kut tundis, et teris änam ep lase.

Muhu kiele uvilistele jähi Vassast tulise kenaks meenutamiseks maha poarivoasta tagune murdevõistluse jutt, mise ta omast noorest põlvest ja lapseaast olli kirja pannud. Ja mo jäuks, kis ma’p tia ajalehtes kirjutamise kunsist suurt midagid, olli ta ikka üks suur ieskuju. Aitüma soole, Vassa, selle iest, mis sa oled Muhu ja terve Eesti ajakirjanduse jäuks tein. Ja juu sa nüid aitad taevatuadil koa lehejuttusid kirja panna ja toemeta. Muidu sa ju ep oska!

Vat sõuksed jutud ollid mool täna. Olge ikka munuksed!

Print Friendly, PDF & Email