Läänemere puhtus on meie ühine asi (1)

Saaremaal on kaks laevade varjumispaika, kuhu võivad häda korral sõita ka Saaremaa Sadamat (pildil) külastavad alused. Foto: arhiiv

Läänemerel liigub iga päev hulgaliselt reisi- ja kaubalaevu, lõbusõidualuseid, ristluslaevu ja tankereid. Meretransport on üks olulisemaid transpordiliike, mis ühendab mugavalt rannarahvaid ja aitab kaasa kaubavahetusele.

Kahjuks on igal mündil aga ka teine külg. Laevaliikluse juures on selleks avariid, mille tagajärjel võivad hukka saada inimesed ja laevad ning naftaavarii tagajärjel ka keskkond. Nende riskide vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks on riigid oma territooriumil moodustanud teenistusi, kes on valmis tõrjuma naftareostusi nii merel kui ka rannikul.
Rannikuriigid on ka omavahel kokku leppinud, kuidas reostuse puhul ühiselt toimida, kui riik üksinda hakkama ei saa ja vajab naaberriikide või kogu Läänemere rannikuriikide abi.

Ülesanded on jagatud eri ametkondade vahel

HELCOM ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon on välja töötanud rea soovitusi ja koostanud käsiraamatu reostuste ohjeldamise metoodika, põhimõtete ja koostöö kohta.
Eestis on mere ja ranniku naftareostuse ohjeldamine jagatud järgmiselt: politsei- ja piirivalveamet korraldab merel toimunud reostuse ohjeldamist, päästeamet hoiab kontrolli all rannikureostusi, keskkonnaamet koostöös päästeametiga korraldab aga naftaga saastunud eluslooduse päästet.

Keskkonnainspektsioon uurib naftareostuste põhjusi, veeteede amet osaleb merereostuste vaoshoidmisel koostöös politsei- ja piirivalveametiga.
Veel on kaasatud toidu- ja veterinaaramet, kes on abiks naftaga määritud eluslooduse küsimustes, ning mereteadlased, kes on vajadusel abiks naftareostuse leviku modelleerimisel ja annavad teaduslikku infot ühe või teise mere- või rannikuala tundlikkuse kohta naftareostuse suhtes.

Saare maavalitsus osales projektis

Saare maavalitsus osales EL-i Läänemere regiooni programmi 2007–2013 raames algatatud projektis Baltic Master II “Maritime Safety – Transport and Environment in the Baltic Sea Region”, mille eesmärk oli koostada reageerimisplaan Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna kohalikele omavalitsustele ning ühiskondlikele organisatsioonidele ja vabatahtlikele naftareostuse likvideerimiseks rannikualadelt.

Projekti käigus koostatud juhend annab ülevaate reostuste ohjeldamise korraldusest Eestis aastal 2011 ja kohaliku omavalitsuse rollist selles. Juhend kirjeldab Eesti valmisolekut Eesti naftareostuseks, osalevate organisatsioonide ülesandeid, annab informatsiooni erinevate naftareostusega seonduvate teemade kohta (näiteks Saaremaal on kaks laevade varjumispaika: Tagalahe suudmeala ja Sõrve poolsaare kaguosa).
Laevad, millel on avariide, lasti nihkumise või muude põhjuste tõttu tekkinud tõsised probleemid, saavad neisse varjumispaikadesse sõita.

Rahvusvaheline Merenduse Organisatsisoon (IMO) on riikide administratsioonile teinud ülesandeks planeerida ja korraldada niisuguste varjumispaikade tegevust. Eestis on see ülesanne pandud politsei- ja piirivalveametile koostöös veeteede ametiga.
Juhendis on ridamisi soovitusi ja näpunäiteid kohalikele omavalitsustele koostööks naftareostuste riiklike ohjeldajatega, aga ka meelespea suhtlemiseks avalikkusega. Muude soovituste reas on näiteks meelespea saarevahtidele, kuidas naftareostusest teavitada.
Need on nn rusikareeglid eesmärgiga tagada, et edastatav info oleks nii tõene kui võimalik. Kuna reostuste ohjeldamine on kallis mehhanism, tagaks selline abinõu mõistlikkuse ja kokkuhoiu.

Omavalitsuste roll reostuse kõrvaldamisel

Kohalikel omavalitsustel on naftareostuse kontrolli all hoidmisel oma kindel roll, kuna kohalike olude tundjana saavad nemad lihtsustada päästjate tegemisi – varustada neid ruumi, elektri, kohaliku teabega, hoida korras rannikule viivad teed, varustada täiendava tehnika, nt traktoritega, korraldada provianti jms.

Projekti raames valminud juhendi koostasid päästeameti ekspert Tõnis Pajo ja keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Silver Vahtra.
Projekti meeskond tänab juhendi koostamisel antud panuse eest päästeameti, keskkonnaameti, politsei- ja piirivalveameti ning keskkonnainspektsiooni eksperte ja spetsialiste.

Silver Vahtra
Projekti Baltic Master II ekspert