Salme piimatootja lõpetas suhted jõudluskontrolliga (10)

Salme piimatootja lõpetas suhted jõudluskontrolliga

OMAL RIISIKOL: Raimond Ellik tunneb, et jõudluskontrollist talle kasu ei ole ning edasi liigub ta juba oma oskustele tuginedes. Foto: Egon Ligi

Sõrve poolsaare suurim piimatootja Raimond Ellik loobus 1. detsembrist jõudluskontrollist ja väldib suhtlemist jõudluskontrolli töötajatega.

Peaasjalikult internetti kolinud jõudluskontroll on Raimond Elliku sõnul tootjatest võõrdunud ega suhtle põllumehega silmast silma. Eriti annab see tema hinnangul tunda tõuaretuse poole pealt, kust põllumees ei saa õigupoolest enam mingit tagasisidet.

“Kui kümmekond aastat tagasi käisid tõuloomakasvatajate ühistu aretusspetsialistid rohkem laudas kohapeal ja oli, kellega suhelda, siis praegu ei tunne su vastu keegi huvi. Kõik info aretustöö kohta on läinud internetti ja arvutisse, aretus on loomaomanikest kaugenenud,” leidis Ellik, kes enda väitel satub kontorisse arvuti taha vaid paaril korral aastas ja harrastab seetõttu üsna töömahukat paberimajandust.

Raimond Ellik ütles end uskuvat, et aretusühistu tähelepanu on koondunud põhiliselt Kesk-Eesti suurtootjatele ning ääremaade põllumehed on unarusse jäetud. “Meiesugused, kes me siin Sõrves või kusagil mujal pärapõrgus oleme – kes nendega ikka tegeleda viitsib,” sõnas ta.
Salme piimatootja kinnitas, et mingit tagasilööki jõudluskontrollist lahtiütlemine tema karjale ega tootmisele kaasa ei too.

Vajalikud piimaproovid saab ta igal nädalal nii või teisiti ka piimatööstuselt ning aretustöö rusikareeglid on mehel samuti käpas. “Seemendan lehmi nii nagu vaja ja mingit suguluspaaritust ma ei tee,” lausus Raimond Ellik. “Saan hakkama, ma ei tunne puudust nendest, kes minust niikuinii puudust ei tunne.”

Jõudluskontrolli keskuse zootehnik-peaspetsialist Hiiu- ja Saaremaa piirkonnas Maire Tamm ütles, et ta oleks Ellikule valmis abi andma niipalju kui võimalik, aga paraku pole Ellik viimasel ajal just suhtlemisaldis.
Elliku piimaveiste jõudluskontrollist väljaminekust on spetsialistil kahju, sest jõudluskontrolli andmete oskuslikust kasutamisest on tänapäeva tootmise juures väga palju abi. Iseenesest on Salme tootja piimakari hea geneetilise potentsiaaliga, sealt on tulnud häid järglasi. “Tal on kauneid lehmi, kellega ta on aastaid käinud vissivõistlustel ja võitnud seal auhinnalisi kohti,” rääkis Tamm.

Lihaveiste jõudluskontrolliga tegeleva Eesti tõuloomakasvatajate ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär avaldas arvamust, et suure töörügajana tuntud Raimond Ellik on nii väsinud, et ta ei saa enam aru, mida ta jõudluskontrollist loobumisega teeb. “Ta ei võta praegu telefonikõnesid vastu ning me ei teagi täpselt, milles küsimus on,” sõnas osakonnajuhataja.

Iseenesest on Tõnu Põlluäär Elliku väitega, et farmide külastamine kohapeal on jäänud harvemaks, nõus. “Tõesti, sellised kõrged komisjonid ei käi enam mööda farme ringi ja ei hinda karja seisu jne. Selleks on meil olemas maakonna spetsialistid, kellega saab alati arutada, ja keegi pole ka keelanud minu kui Eesti esiaretajaga rääkimast, kui mingi probleem on,” selgitas Põlluäär.
Jõudluskontrolli lõpetamine tähendab Põlluääre sõnul muuhulgas seda, et loomade põlvnemisandmete arhiveerimine lõpetatakse ja tekib sugulusaretuse oht.

“Tekib probleem, et sa paned ühe isa tütrele sama isa poja peale, ja edasi tekivad juba suuremad probleemid. Kari jääb ahtraks, loomade tervis nõrgeneb ja nad hakkavad surema,” osutas Põlluäär.
Kui kari jääb jõudluskontrollist välja, pole karja andmed enam usaldusväärsed ning karja majanduslik väärtus väheneb.
Tõnu Põlluääre andmetel lõpetas 2011. aastal jõudluskontrolli 70 karja, kõigi omanikud olid väiketootjad. Enam kui sajapealist karja, nagu on Ellikul, lõpetajate hulgas ei olnud. “Selles suurusjärgus karju ei ole viimasel ajal jõudluskontrolli lõpetanud,” kinnitas Põlluäär.

Print Friendly, PDF & Email