Raamatukoguhoidja: vägisi armsaks ei tee (2)

Raamatukoguhoidja: vägisi armsaks ei tee

AGNESSA SEPP, Sakla raamatukogu juhataja on alati komplekteerinud raamatukogu tellimuse nii, et pooled on eesti autorite teosed. Foto: Egon Ligi

Juba meie esivanemad teadsid, et kedagi vägisi armsaks ei tee, ütleb Laimjala raamatukogu-teabetoa juhataja Aive Sepp kultuuriministeeriumi ettekirjutuste kohta, mida võivad raamatukogud sel aastal oma kogudesse muretseda.

“Minu teada ei ole need pealesunnitud nimekirjad, olgu kus tahes valdkonnas, veel kunagi märkimisväärset edu toonud. Inimeste maitsed ja valikud on vägagi erinevad,” rääkis Aive Sepp.
Kultuuriministeerium teatas eile, et eraldab 2012. aastal rahvaraamatukogudele ligi 1,6 miljonit eurot, sellest pool on eesti autorite auhinnatud teoste ja kultuuriajakirjanduse ostmiseks. Senisest enam jõuab uuel aastal raamatukogudesse ka lastekirjandust.

Ministeeriumi raamatukogundusnõuniku Meeli Veskuse sõnul on riigi ülesanne tagada, et kõigil inimestel oleks võimalik lugeda kultuuriajakirjandust ja eesti kirjanduse paremikku.
“Tänu sellele jõuab eesti autorite auhinnatud raamatuid raamatukogudesse senisest enam. Tegemist on teostega, mis kirjanduse asjatundjatest koosnevad žüriid valivad välja terve aasta jooksul ilmunud eesti kirjanduse hulgast,” rõhutas Veskus.

Laimjala raamatukogu-teabetoa juhataja Aive Sepp märkis aga, et kui asja rahalisest küljest vaadata, siis on teema ühe keskmise külaraamatukogu jaoks naeruväärne. Nii oli riigi rahaeraldus Laimjala raamatukogule 2011. aastal 1146,18 eurot ja suurenemist 2012. aastal ette näha ei ole. “Valik, mida tellida, on lai, oi kui lai. Kuid rahanumber?” nentis Sepp.
“Kuid küllap sellest nimekirjast nimetatud rahasumma ulatuses midagi ka leiab,” sõnas ta ja viitas näiteks teatmeteostele, kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse raamatutele, eesti autorite ilusti kujundatud ja armsatele lasteraamatutele.

Sakla raamatukogu juhataja Agnessa Sepp ütles, et tema on tellimuse alati komplekteerinud nii, et pooled on eesti autorid.
“Kultuuriajakirju tegelikult väga ei loeta, kui just kooliõpilastel kohustusliku kirjanduse raames seda tarvis on,” tõdes ta. “Maainimesed tahavad ikkagi kergemat lugemist.”
Agnessa Sepp märkis, et praegu on rahvakunst au sees ja rohkem tahetakse lugeda käsitööajakirju.

Kultuuriministeeriumi teatel saavad rohkem kui 500 elanikku teenindavad raamatukogud riigi toetuse eest edaspidi soetada kõiki SA Kultuurileht väljaandeid, samuti Kultuurkapitali toel väljaantavaid kultuuriajakirju Hea Laps, Tuna, Värske Rõhk, Tallinn, Võšgorod ja ajakiri Raamatukogu.
Raamatutest on võimalik selle toetuse eest soetada kõiki Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt auhinnatud teoseid, riigi kultuuripreemia saanud raamatuid, samuti lasteraamatukonkursi Põlvepikuraamat laureaatide, Nukitsa auhinna laureaatide teoseid, Aasta Rosina ja Paabeli Torni auhinna saanud raamatuid ning valikuliselt ka teiste auhindadega pärjatud teoseid.

Raamatukogu, mille teenindatavate arv on kuni 150 elanikku, saab poole riigitoetuse eest soetada vabal valikul vähemalt kolm kultuuriajakirjanduse nimetust ning valiku Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali premeeritud teostest ja auhinnatud lastekirjandusest.

Print Friendly, PDF & Email