Kuressaare võiks saada päikesepealinna tiitli (5)

Kuressaare võiks saada päikesepealinna tiitli

 

Saaremaa pealinna keskväljakust 4 kilomeetri kaugusel asuvast Roomassaare ilmajaamast saadud andmed näitavad viimase nelja aasta lõikes, et kõige rohkem päikesepaistelisi ilmu on Eestis just seal.

Vaadates Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi eelmise aasta kohta tehtud kuukokkuvõtteid, nähtub tõsiasi, et kaheksal kuul kaheteistkümnest paistis enim päikest Roomassaares. Kaks korda sai 2011. aastal päikesepaistelisima paiga tiitli endale Sõrve ja ühel korral Vilsandi. Vaid detsembris suutis Tõravere selle tiitli endale napsata ja Saare maakonna mõõtmispunktidelt “täismängu au” võtta.

Roomassaare aastane edu ei ole siiski juhus. Kui 2008. aastal Roomassaarde mõõtmisjaam paigaldati, on see paik sellest ajast alates olnud päikese absoluutne lemmikkoht. 48-st kuust 20-l on see tiitel läinud Roomassaarele. Sõrvel on kirjas 12 korda ja Vilsandil 4. Lisaks on nimistus veel vaid viis Eesti paika ja ühelgi pole seda tiitlit rohkem kui 4.
Klimatoloog Ain Kallis ütles Saarte Häälele, et saartel on päikesepaistega vedanud eriti suvekuudel.

“Siis soodustab aluspinna ebaühtlane soojenemine sisemaal rünkpilvede teket. Seda on vahest kõik märganud, et keskpäevast alates kerkivad maismaa kohale pilved, samas jääb ranniku piirkond selgema taeva alla,” selgitas Kallis Roomassaare edu. Pikaajaliste mõõtmiste (1959–2000) põhjal on Eesti päikesepaistelisem koht olnud Vilsandi. Kallise andmeil näeb seal päikest viiendiku võrra enam kui näiteks Tartus.
Kuivõrd Roomassaare kuulub Kuressaare linna piiridesse, küsis Saarte Hääl huvitavale faktile kommentaari ka linnavalitsusest. Kuressaare turismi peaspetsialist Karmen Paju sõnul on see lihtne, kuid samas huvitav fakt siinses turismiturunduses seni kasutamata olnud.

Paju märkis, et kui rääkida ilmast, siis palju segadust on temperatuuridega jätkuvalt just Roomassaare ja Kuressaare kontekstis. Kuigi ametlik mõõtmispaik on Roomassaare, esitavad raadiojaamad ja ilmaportaalid sealset õhutemperatuuri Kuressaare temperatuuri pähe. Sealse mõõtmispaiga temperatuur on reeglina siiski madalam ja seda just kevadkuudel. Paju sõnul on mitmed inimesed imestanud, et Kuressaares nii soe on, kuigi ametlik info on teine.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu nentis, et ühe aasta andmete põhjal lõplikke järeldusi vahest teha ei saa, kuid päikesepealinna tiitel sobiks Kuressaarele ju küll.
“Arvestades saadud infot ja seda, et Kuressaares elab väga palju n-ö päikest südames kandvaid inimesi, võiksime päikesepealinna tiitlit omada küll. On ju olemas talve-, suve-, laulu- jm pealinnad,” arutas meer.


Detsember lõi rekordeid

Saare maakonna mõõtmispaikades (Sõrve, Vilsandi, Roomassaare) oli detsember normist (1 plusskraad) keskmiselt 3,5 kraadi soojem. Rekordid jäävad siiski viie aasta tagusesse aega, kui kuu keskmiseks mõõdeti Vilsandil koguni 6,6 soojakraadi.
Küll kukkusid rekordid 26. ja 27. detsembril, kui Sõrves ja Vilsandil olid üle saja aasta kõige soojemad ilmad: Sõrves näitas termomeeter 8,4 soojakraadi ja Vilsandil koguni 9.

Väga sooja detsembri mulje tekitas inimestes ka arvatavasti see, et võrreldes just eelmise aastaga on suured käärid. Kui 2011. aastal oli Sõrves detsembri maksimumtemperatuur +8,4, siis 2010. aastal oli see +2,6. Miinimumtemperatuuriks mõõdeti näiteks Sõrves tänavu 21. detsembril –1,7, seevastu 2010. aasta külmim ilm oli 13-kraadise pakasega.

Vilsandi sai kirja uue sajurekordi. 2011. aasta detsembris tuli maha 118 mm sademeid (norm on 57), 2010. aastal oli sama näitaja 49 mm. Eelmine rekordilise sajuhulgaga detsember oli 1980. aastal, kui sadas 95 mm. Rekordihõnguline sajuhulk oli ka Roomassaares. Kuigi võrdlusarvuks saab võtta vaid kunagise Kuressaare ilmajaama numbrid, oli 2011. aasta 99 mm rohkem kui senine rekordsumma aastast 1974, mil sadas 91 mm.

Print Friendly, PDF & Email