Estnortexi edulugu: võtmeks on õlatunne

Estnortexi edulugu: võtmeks on õlatunne

SUURIM VÄÄRTUS: Estnortexi omanike hinnangul on ettevõtte suurim väärtus ja väljakutse inimesed – oma töötajad. Foto: Anneli Rasu

Saiklas tegutsev Estnortex OÜ usub, et väikeettevõtte edu algab eelkõige koostööst.

Estnortex sündis 2005. aastal, kui Kuressaares tegutsenud õmblusettevõtte soomlastest omanikering muutus, mistõttu Norra partner ei pidanud võimalikuks koostööd jätkata. Säärane olukord pani eestlastest tootmisjuhid Kaljo Rahniku ja Marianne Aasa mõtlema oma firma loomisele. Eeltingimuseks oli viieaastane koostööleping senise Norra partneriga. Läbirääkimised kõigi asjaosalistega olid põhjalikud ja ligi pool aastat hiljem saigi asutatud uus ettevõte, kus esialgu õmmeldi invatoolidele tekstiilkatteid.  

Äriplaan oli paras pähkel

Ettevõtte asutamisel oli nõukogude ajal kõrghariduse omandanud omanike jaoks parajaks pähkliks äriplaan. Kuigi 2006. aastal olevat olnud moes äriplaani kirjutamine mujalt tellida, võeti vastu põhimõtteline otsus äriplaan ise koostada. Esialgu tundus see keeruline, äriplaani valmimiseks kulus paar-kolm kuud. Abi küsiti maakondlikust arenduskeskusest, kust saadud hüva nõu kasutati äriplaani lihvimiseks. Selle alusel saadi EAS-ist starditoetust juurdelõikusseadmete soetamiseks, samuti läks see käiku pangast täiendava laenu taotlemisel.

Praegu toodab ettevõte ka muid invatoolide osi, kasutades täidismaterjalidena porolooni, metalli, vatiini, vineeri jm. Toolimudeleid uuendatakse pidevalt – kui esialgu tulid kõik lõiked ja tehnoloogia Norrast, siis täna töötatakse lõiked ja õmblemise tehnoloogia kohapeal pildi järgi välja ja kavandatakse täidised. Toolid pannakse lõplikult kokku Norras, kus lisatakse ka elektroonika. Norras varustatakse hooldekodusid ja haiglaid selliste toolidega riigihanke korras, neid on võimalik koju osta või rentida. Eestis Estnortexis toodetud toole müügil ei ole.

Suurim väärtus on inimesed

Ettevõtte omanikud peavad suurimaks väärtuseks inimesi. Kahekümnele töötajale on loodud mõnusad töötingimused, hoolitsetakse meeldiva õhkkonna loomise eest. Inimesed peavad tundma, et neist hoolitakse, et alati on võimalik kolleegi õlale toetuda. Kuna ettevõte tegutseb maakohas, on uued inimesed firmasse tulnud enamasti seniste töötajate soovitusel. See on olnud hea alus usaldusväärse meeskonna loomiseks.

On märkimisväärne, et õmblusettevõtetele tüüpilisest tükitööarvestusest on üle mindud ajatööarvestusele. Esmapilgul võib tunduda, et nii on loodud soodne pinnas tööaja mittesihipäraseks kasutamiseks, kuid tegelikkuses on asjade selline korraldus pingeid hoopis alandanud ja töö efektiivsust tõstnud. Koostööd tehakse sama piirkonna teiste ettevõtetega, ka siin on oluline õlatunne – tuntakse, et aetakse ühist asja.

Ka suurim väljakutse ettevõtte juhtkonna jaoks on seotud inimestega. Iga inimese hoidmine ja tunnustamine on ettevõttes esmane väärtus. Kui norralased otsustasid beebide magamiskottide tootmise, mis oli Estnor-
texis edukalt juurutatud, üle viia Hiinasse, tekkis paraku vajadus paar töötajat koondada. Kuna iga töötaja on justkui oma pere liige, tähendas selline koondamine ettevõtte juhtidele unetuid öid.

Tuleb julgeda vastutust võtta

Mida õpetlikku on omanikel ettevõtlusega alustajaile öelda? Ka pärast kolmekümneaastast tööstaaži palgatöötajana ei ole hilja ise ettevõtjaks hakata. Eelnevalt omandatud kogemused tulevad kõik ainult kasuks. Äärmiselt tähtis on võime ja julgus vastutust võtta. Kui üksiktegutsejana võtab ettevõtja vastutuse vaid enda eest, siis suure organisatsiooni juhtimisel vastutab ettevõtja oma töötajate kaudu ka nende perekondade käekäigu eest.

Marianne Aas tõdes, et allhanke ettevõtteid ei tohiks mingil juhul halvustada. “See ei tule niisama, et kedagi allhankeettevõttena usaldatakse. Kvaliteetne tootmine ja tellimuste täpne täitmine nõuab töötajatelt suuri oskusi ja pühendumust ning siinkohal tuleb meie töökollektiivi tõesti kiita,” kinnitas ta.
Kohapealse töökorralduse eest Saiklas vastutavad tsehhijuhataja Meeli Hints ja meister Margo Siig, kelle tublidust ja kohusetunnet soovivad omanikest juhid eriliselt ära märkida.

Kuna majanduses on keerulised ajad, siis loodetakse tulevikus pakkuda teenuseid rohkem kui ühele partnerile. Riski hajutamiseks peaks sääraseid partnereid olema vähemalt kaks või kolm. Üks on aga kindel – väikeettevõtte edu algab koostööst. Seda nii töötajate, omanike, juhtide kui ka partneritega. Õlatunne hoiab ka väikese tegija tugevana.

Print Friendly, PDF & Email