Kõne Iffile

Täna räägime Iffiga lõppevast aastast ja aastalõpust Muhus.

Lõppev aasta oli minu jaoks täiesti ümmargune, ühelt poolt oli ta fantastiliselt hea, teisalt aga ka halb. Sellesse mahtus igasuguseid häid asju – reise ja kohtumisi ja väga toredaid esinemisi.
Teisest küljest oli väga kurbi hetki ka. Lahkus minu isa, samuti nii mõnigi kolleeg, ja millegipärast tundus, et neid lahkunuid oli kuidagi palju, just kunstiinimeste hulgast. Nii et see aasta oli nii ja naa.
Aga ikkagi jäävad meeldivad hetked paremini meelde, selles mõttes tundub, et lõppkokkuvõttes oli siiski hea aasta.

Kui meenutada näiteks reise, siis väga põnev ja täiesti eriline reis oli mul Indiasse Goasse, kus me tegime kaks nädalat reisisaadet. Teine reis oli vastupidi väga lühike – Inglismaale, aga sellest me eelmisel korral juba rääkisime. Need olid küll väga erinevad reisid, aga jäävad väga kauaks meelde.
Ka Rock Hoteli “juudi juubel” oli vähemalt meie endi jaoks tore märk. Tegelikult on väga raske just neid erilisi asju välja tuua, sest iga sündmus on oma mulje jätnud ning see aasta on nende poolest küll väga kirju olnud. Kas või seegi, et olen sel aastal esinenud tohutult palju Pärnus ja Tartus: oli Andres Valkoneni tuur, sel aastal sain esineda Kukerpillidega vend Taivo sünniaastapäeva kontsertidel. Nii et huvitavaid esinemisi on olnud küll ja küll.

Praegu on kõige värskemad muljed meie jõulutuurist kirikutes koos Maria Listra ja Eesti Raadio laste laulustuudioga. Peab ütlema, et see on lausa uskumatu, et kirikud on rahvast tulvil ja laulud on väga head. Ma ei taha siin sugugi enesekiitusega tegeleda, aga see kõik on olnud eriliselt meeldiv üllatus. Teisipäeval oli meil viimane kontsert Tartus.
Kui rääkida aga selle aasta toredatest kohtumistest, siis sain kokku mõne inimesega, keda ma ei olnud näinud 40 aastat, nende hulgas on olnud ka mõni omal ajal väga lähedane sõber. Selliseid südamlikke kohtumisi oli nii klassi-, kooli- kui ka ülikoolikaaslastega.

Kui rääkida aga Muhumaast, siis tõime sõbra metsast oma õue kuuse, aga see on meil kogu aeg ümber, nagu Tallinna Raekoja platsil olev kuuskki. Sinna ei saa midagi parata, sest tuul on üks päev ühest ja teine päev teisest suunast, ja kui ma vaatasin oma vanu päevikuid, siis eelnevatel aastatel samal ajal olime me juba mattunud lume alla.
Aga sel aastal on täielik kevad, isegi mõned margareetad õitsevad veel. Lindudel, kes on käinud parvedena vaatamas, kas linnusööklad on juba püsti pandud, on olnud täielik pettumus. Ma ei ole veel linnusööklat püsti pannud ja selles mõttes on ka kõik teistmoodi kui eelnenud kahel aastal.

Minu meelest on meil ees väga eriline aastavahetus – on olnud musti jõule ja aastavahetusi, on olnud ka vähese lumega, aga nii suurt kevadet, kus on kogu aeg 5–8 kraadi sooja, seda mina ei mäleta. Eriti pärast kahe ränga lumega talve on see ikka üllatav.
Lõpetuseks tahaksin aga soovida kõigile Muhu ja Saaremaa ning teiste saarte inimestele, et kõik oleksid terved, sest kui tervis on korras, siis on sul näol naeratus, sa oled õnnelik ja siis on kõikide asjadega hästi. Ma arvan, et isegi siis, kui tervis kipub ära minema või siit-sealt lonkama, tuleb ikka säilitada rõõmus meel. Kui vanemaks saad ja sul jääb rõõmus meel alles, on sul kõik korras.

Print Friendly, PDF & Email