Aasta ütlejad 2011

“Nüüd on mõnest tolleaegsest ulakast poisist kasvanud tubli mees, mõnest on saanud isegi väga suur ärimees.”
MILVI TUULIK meenutab tööd Kingissepa rajooni siseasjade osakonnas ehk miilitsas. 8.01

“Ettevõtteid tuleb nagu seeni pärast vihma.”
PIRET PIHEL, Saaremaa arenduskeskuse juhataja kommenteerib fakti, et Saare maakonnas asutati ajavahemikus 1.–17. jaanuar 2011 kümme uut ettevõtet. 1.02

“See on muidugi tore, et ääremaa tegijaid ka märgatakse.”
MAARIKA TOOMEL firmast Pärimusmatkad rõõmustab parima turismiedendaja tiitli nominatsiooni üle. 22.02

“Ma olen seda hoidnud inimeste pärast, et oleks koht, kus käia.”
LEILI PÕRK, Koikla poepidaja kardab, et kui kauplus ära kaob, sureb elu Koiklas välja. 2.03

“Kas ikka oo õige, et riigiisad tahtvad pinsile jäämise vanust iga natusse aa takka surmale lisemale aada.”
IRENA TARVIS arutleb pensioniea tõstmise teemal. 3.03

“Venemaa kodanikud tunnevad juba aastaid huvi Saaremaa kinnisvara vastu.”
NATALIJA LEITEN, Compakt Kinnisvara Saaremaa büroo juhataja ütleb, et venelasi meelitavad siia privaatsus ja soodsad kinnisvarahinnad. 29.03

“Kui pruutpaarile hobuserauda taon, siis üritan sel ajal ikka ilusaid mõtteid mõelda.”
Sepp SIIM ESKO usub, et rauas on vägi sees. 9.04

“See on ikka väga tore, kui saad näpu mulda – see pidi olema tervisele väga hea, see otsene kontakt kodumaa mullaga.”
LAINE TARVIS kinnitab, et on potipõllunduse usku. 21.04

“Kui harva meie päevil räägib keegi eredalt! Nii et sõna sätendaks ja mõte helgiks, nii et sa jääd tahtmatult ja võlutult kuulama.”
Kirjanik JÜRI TUULIKUT teeb murelikuks sõnade tuhmumine igapäevases kõnepruugis, nii suulises kõnes kui ka trükis. 4.05

“Ühe auväärse kooli lugu on lõppenud.”
JAAN LEMBER, direktor aastail 2000–2011 jätab hüvasti Kuressaare põhikooliga. 2.06

“Eks suvi ole tulekul ja nii Tarandil kui ka Savisaarel on aega seda kõike rahvale selgitada. Nii poe ees kui ka poe taga.”
JAANUS TAMKIVI, riigikogu liige Indrek Tarandi ülesseadmisest presidendikandidaadiks. 17.06

“Siis võite oma lastele kala puust ette teha.”
PRIIDI SAAR, suurte kogemustega rannakalur hoiatab, et kui hüljeste arvu piirama ei hakata, kaob kala rannavetest hiljemalt 15 aasta pärast täielikult. 22.06

“Saaremaa on koht, kus tasub olla ja elada. Kes ikka õppida soovib, selle jaoks on siin häid võimalusi palju.”
TÕNU ERIN, Leisi keskkooli direktor iseloomustab eksamitulemusi Saare maakonnas. 24.08

“Mina panka nuumata ei taha!”
HEINO LAANET, möödunud aastal loomakasvatuse investeeringutoetust saanud Saikla loomapidaja ehitas lihaveiste lauda valmis pankade abita. 3.09

“Sellel aastal on meil väga hea kartulisaak. Keegi ütles, et meie kartulid on nagu kaalikad.”
ANNE TIITMA, tänavu mulluse aasta töötulemuste eest liha- ja piimaühistu ning piimatööstuse rändkarika pälvinud Salme valla Teeääre talu perenaine kartulisaagist. 9.09

“Hundivaba Saaremaa idee ei ole sellise targa ja hästi leviva loomaliigi puhul praktiliselt teostatav.”
Looduskaitsebioloog TÕNU TALVI tõdeb, et üksikute liikide absoluutne vaenamine on jäänud minevikku. 16.09

“On tagumine aeg kirjutada Saaremaalt Brüsselisse üks kõhukas abistavate meetmete europrojekt saarlaste iibe tõstmiseks.”
Psühhiaater ANTI LIIV leiab, et ilmselgelt vajaksime verevärskenduseks terveid noori naisi ja mehi võõrsilt. 5.10

“Saaremaa jääb mere taha ja siin võib n-ö lasta traksid ja tripid natuke lõdvemaks.”
IVO LINNA mõtiskleb põhjuste üle, miks rahvas Saaremaa rallit armastab. 7.10

“Euroopa päästepaketis osalemine ripub meie peade kohal Damoklese mõõgana pikka aega.”
KALLE LAANET, riigikogu liige nendib, et Kreeka toetamine survestab ebamõistlikult riigieelarvet. 8.10

“Senine ravimine ongi käinud katse-eksituse meetodil ning kord oleks tõbisel nagu parem ja siis jälle oluliselt kehvem.”
Analüütik AIVAR SÕRM maailmamajanduse tervisest. 11.10
“Saarlane sünnib siia ilma paratamatusega oma kodu maha jätta ja lahkuda.”
PRIIT PRUUL kirjutab, et paraku toetab seda tõdemust ka statistika. 13.10

“Mul ei tasu selle teemaga pead vaevata.”
TIIT PÕLD, Torgu vallavanem arvab, et haldusreform ei jää tulemata, aga millal ja kuidas, on umbes nagu päikesetõusu või maavärinaga – temast täiesti sõltumatult. 21.10

“Hinna kohta peab ütlema, et ostjale on hind alati kallis ja sellele, kes müüb, odav.”
Pöide AG osaluse ostnud ettevõtja VJATŠESLAV LEEDO. 22.10

“Saaremaa tuulikud on Tallinna vanalinna ja Eesti rehielamute kõrval potentsiaalne UNESCO maailmapärandi objekt.”
MIHKEL KOPPEL, ülemaailmse veskiühingu auliige rajab Lööne külla tuulikute meistrikoja. 25.10

“Kõike ei saa võtta mustvalgelt, sest vahel on meil soolase isu, teinekord võtaks tüki torti.”
Laimjala raamatukogu juhataja AIVE SEPP soovitab kultuuriminister Rein Langil usaldada lugejat ja tema valikuid ning otsuseid, sest lugeja ongi ju rahvas. 8.11

“Noored mõistavad hästi Hiina olulisust maailmas ning loodavad keeleoskusest tulevikus tööalaselt kasu saada.”
MAIDU VARIK, Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja leiab, et noorte huvi hiina keele õppimise vastu on loomulik. 15.11

“Läheb vähem kütet ja ei pea nii paksult riides käima. Tegelikult on kõik ju tore.”
SILVI LEPPARU on pika ja sooja sügisega väga rahul. 17.11

“Ja isegi vanemad inimesed on rumalamad kui meie linna koerad, kui nad helkureid ei kanna.”
ENDEL BELOUSOV kinnitab, et helkureid peavad kandma kõik. 24.11

“Kuid on üks oluline konkurss, millele linnavalitsus on võitja suutnud leida – patuoina konkurss.”
HENDRIK KUUSK arutleb, et selle tiitli sai endale Urmas Sepp – ehitushangetel tehtud “silmapaistva” töö eest. 29.11

“Päkapikud mul ei käi, ma elan maal ja seal ei ole päkapikke.”
THEODOR SAAR nendib, et külas on üldse ainult seitse inimest, kes see veel neist päkapikuks peaks hakkama. 1.12

“Tegelikult on ka naabrile kohvi pakkumine jõulude ajal heategu.”
MARGIT KÕRVITS arvab, et heategu ei pea alati olema suurejooneline. 8.12

Print Friendly, PDF & Email