
POLE PROBLEEMI: Erki Evestuse sõnul pole vahet, kas pidada mesilasi linnas või linnast väljas, sest mesilaste korjelend ulatub viie kilomeetri kaugusele. Foto: Egon Ligi
Naabri mesilastelt nõelata saanud elaniku kaebus viis õiguskantsler Indrek Tederi mõttele allutada mesilaste pidamine asulates reeglitele, et mesilased ei häiriks kaaskodanikke.
Mesinduse teema sattus õiguskantsleri lauale, kui naabri mesilindudelt pidevalt nõelata saanud väikelinna elanik pöördus õiguskantsleri poole, sest kohalikul omavalitsusel pole õigust mesilaste pidamist piirata.
“Otsustasin võtta avalduse menetlusse ja analüüsida laiemalt mesilaste pidamisega seonduvat. Teen seda põhjusel, et mesilased mõjutavad sagedasti mesila lähiümbruses elavate inimeste elukorraldust ja tervist, kuna paljud inimesed on mesilasmürgi suhtes tundlikud,” selgitab Teder sel nädalal saadetud kirjas põllumajandus-, justiits- ja sotsiaalministrile, kelle arvamust ta soovib.
Rikub naabri omandiõigust
Õiguskantsleri sõnul kaitseb põhiseadus nii mesiniku kui ka mesilaste pidamisest häiritud isiku omandit. Seega on riigil kohustus kehtestada reeglid, mis aitavad tagada nii mesila omaniku kui ka tema lähiümbruses elavate isikute omandi kaitse.
Ühelt poolt on meil kõigil õigus oma maa peal mesilasi pidada ning keegi ei saa eeldada, et me seda teha ei tohi. Teisalt ei tohi mesilaste pidamine viia selleni, et korjeperioodil või pereheitmise ajal pole mesila naabruses elavatel inimestel võimalik oma kinnistut vabalt kasutada, näiteks seal kaitseriietuseta ringi liikuda.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist
Kui naaber peab ikka linnas mesilasi ja need ‘loomakesed’ sumisevad pidevalt su krundil ,ega ikka ei meeldi küll !Ja kui peres on mesilaste vastu allergilisi?
Mingi piir peab ikka olema,mida võib ja mida mitte(linna oludes).
Pange end ülitundlikku inimese olukorda, kellele tuleb nõelatasaamise järel võimalikult kohe kiirabi kutsuda, siis ehk vaataksite asjale veidi teise pilguga ja ei peaks seda probleemi tühiseks virinaks.
Reguleerida tuleks mesilaste pidamist tiheasustusega aladel, kus inimesed elavad sõna otseses mõttes üksteise kukil, mujal ei pea ma seda vajalikuks.
Minu naaber on üsna suurelt tegutsev mesinik, aga mingeid probleeme meil pole, kuna ta ei pea neid kodus vaid veab autoga korjekohtadesse, mis asuvad asulast väljas, tarud tuuakse koju alles sügisel, kui mesilased enam kedagi ei tülita.
mesilastel ju looduses kindel osa.peale mee-tootmise ka õitsvate taimede tolmeldamine…Kui ei oleks mesilasi,näeksime ainult õitsvaid aedu,kus valmivad vaid üksikud viljad,mis on muude putukate ja tuule abil tolmeldud…Sama totter oleks ju puukidele kehtestada mingi piirang,on need ju veelgi ohtlikumad mesilastest!Ja veel nõuaksin õiguskantslerilt herilaste pesitsemise ja lennukeelu kehtestamist tiheasustuse piirkonnas!
Paganama hea lugu detsembrikuus.
Lugesin tervet artiklit PIKK portaalist. Kui nüüd õiguskantsler võtaks uurida, miks mesilased ootamatult surevad. (Mesi)lastel peaksid ju ka põhiseaduslikud õigused olema.
Lilledele on mesilasi tolmeldamiseks vaja. kuidas muidu järgmiseks aastaks seemneid saab.
Jõudu lehetegijatele!
Keegi võiks Eesti Põhiseadust ikka täpselt täita ka!Praegu ei tea küll kedagi…
Enamikul juhtudest on probleem inimestevahelistes suhetes. Kui ikka naabrid omavahel läbi ei saa kõlbab kakluse ajendiks mistahes teema mesilastest sünnipäevakülalisteni välja.
Ja muuseas, kuigi mesilased lendavad 5km asemel pigem “ainult” 3km kaugusele, on kõige tihedam liiklus siiski vaid umbes 2-3m raadiuses taru esiseinast. Edasi pole enam märgatavat vahet, kas inimene asub mesipuust viie või viiekümne meetri kaugusel.
Mesinikuga nõus. Kui õiguskantsleri poolt tõstatatud teema tagajärjel hakkatakse mesindust piirama on küll paha. Sama loogika alusel tuleks näiteks ( õiguskantsleri näide) hoopis lastehoid ära keelata kuna see ei lase tegelda mesindusega :-).
Merci sandrineLa matie8re n usitile pas d’arbres, peu d’e9nergie (en production et pour la transformation), la fabrication par leur renouvellement annuel stockent rapidement du CO2 dans un support durable sont des re9sidus de ve9ge9taux qui sont ge9ne9ralement enfouis ou incine9re9s une composition e0 forte valeur environnementale :Canne, sucre (la bagasse), Lin : utilisation de produits inade9quats pour l’industrie textile, Chanvre : mise en culture sur des terres en jache8reLes cultures de lin et de chanvre sont naturelles : Tre8s peu de pesticides ou d’herbicides, tre8s peu d’engrais pas d’irrigation Fabrique9e en France.Cool un peu cher on verra pour le budget , et normalement tant que c’est ferme e7a passeEt bonne ide9e pour le concours, j’y avais pense9e avec une classe de graphisme c est dans les projets en cours de la rentree
olen ise ka mesilastega sina peal ja arvan ,et heatava on inimestega arvestada.ruumi looduses jagub ja tõesti ei pea mett korjama alevites,linnades, koolide ja lasteaedade läheduses.3km peaks ikka vahet olema.mängu platsidele on tavaliselt valgeristik külvatud ja korjega on see kohe lähemal asetsevate perede mesilasi täis.distantsi hoidmine vähendab aga mesilaste arvukust ruutmeetril ja seega nõelata saamise oht kahaneb miinimumini.hea teada, et ise oled siis teinud kõik ,et mitte põhjustada alergiat mis lõppeb surmaga.