Rajune meri haukas kamaluga Harilaiu pinnast (10)

Rajune meri haukas kamaluga Harilaiu pinnast

VÕITLUS TORMISE MEREGA: Sten Suuroja mõõdab lainetega võideldes vee sügavust. Foto: Hannes Tõnisson

Võrreldes 2011. aasta augustiga on rannaastang Kiipsaare majaka juures liikunud praeguseks juba koguni kaheksa meetrit sisemaa poole.

Samal ajal pikenes Kelba maasäär tormi tagajärjel jällegi paarikümne meetri võrra ja kõige värskem ots eraldus väikese saarena. Võrreldes 2011. aasta augusti mõõtmistega on Kelba säär tänaseks pikenenud 38 meetrit.
Viimaste nädalate võimsaima, Beriti-nimelise tormi ajal jälgisid Harilaiul Kiipsaares ranna muutumist tormi ajal Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudi teadur Hannes Tõnisson ja Eesti geoloogiakeskuse teadur Sten Suuroja.
27. novembri varahommikul sõitsid Tõnisson ja Suuroja Harilaiule, et teha mõned mõõtmised juba enne Beriti tugevnemist.

Hannes Tõnisson ütles, et 27. novembril kella 16-st kuni 22-ni taganes rannaastang umbes 2–2,5 meetrit, see tähendab keskmiselt 0,6 meetrit tunnis.
Kuna nüüdseks on majakavahi maja otse setete liikumise teel, siis toimib see hetkel muulina. Kui tuul puhub põhjast või loodest, kuhjuvad setted aegamisi maja kirdepoolsele küljele ja murrutatakse edelapoolset külge. Kui tuul on läänest või edelast, siis toimub intensiivne murrutus majast Kiipsaare nuka poole.

Kiipsaare majakas võib meres seista aga veel aastakümneid. Meri on seal ühtlaselt madal ja majakas seisab seni, kui ehituskonstruktsioon vastu peab.
Selle aasta suvel käis Tõnisson majaka jalamit vee all uurimas ja selgus, et vees oldud 5–6 aastaga on meri rajatise betoonkihti õhemaks kulutanud ca 5 cm. Betoonikiht on aga mõnekümne sentimeetri paksune.

Saaremaa kerkib merest praegu aastas keskmiselt 2,5 millimeetrit. Tõus on aastatuhandete jooksul tasapisi aeglustunud, kuid praegu veel jätkub.
Harilaiu, Järve, Sõrve rannas Saaremaal, aga ka Hiiumaal, Tallinna ümbruses, Osmussaarel ja mujalgi jälgivad teadlased randade muutumist suurte tormide ajal ja järel juba aastakümneid.
Kiipsaares on ranna muutumist jälgitud 1960-ndatest aastatest, kuid iga-aastast ja kohapeal jälgimist on tehtud viimased kümmekond aastat.
Hannes Tõnisson selgitas, et pikaajalised jälgimisandmed annavad ehk tulevikus võimaluse vaadata ajas tagasi kaugemale, kui ulatuvad meteoroloogilised andmed.

Võrreldes 80-ndate aastatega on tormide iseloom Tõnissoni sõnul muutunud. Torme on vähem, aga need on tugevamad. Vaiksemad tormid toovad randa setteid juurde ja moodustavad valle ja astanguid.
Tugevad tormid viivad aga mõnest rannast materjali ära. Eriti intensiivselt on tormid Kiipsaare randa kulutanud alates 2005. aastast.


Sõrve majakat merre vajumine ei ähvarda

Tormid muudavad ka Sõrve sääre tippu, kuid Hannes Tõnissoni hinnangul Sõrve majakat Kiipsaare majaka saatus ei ähvarda.
Küll aga vajus viimaste tormidega mere poole viltu Sõrve majakast Sääre tipu pool asuv Nõukogude sõjaväe punker, mida ornitoloogiahuvilised lindude vaatlemiseks kasutavad. Lained olid punkri nurgaaluse pinnasest tühjaks õõnestanud.

Sõrves on tormide ajal muutused väiksemad kui Harilaiul. Sääre Läänemere-poolsel küljel on meri pikalt madal ja seepärast suured lained seda randa niisugusel moel muutma ei ulatu. Liivi lahe poolt kannavad lained kruusa tipule juurde.

Print Friendly, PDF & Email