Kolmeteistharuline jahipidamine (1)

Käesoleva aasta jahipidamise aeg hakkab lõpule jõudma. Lähiajal algab kõikjal metsades jõulurahu. Sel ajal jahti ei peeta ja ulukitele viiakse metsa head-paremat. Kuidas sel aastal läinud on?

Eelmised kaks karmi talve on ulukite arvukusele oma jälje jätnud. Kõige enam on kannatanud metskitsede asurkond. Et anda liigile taastumisaega, ei ole Kärla seltsi maadel metskitsejahti käesoleval aastal peetud. Ka metssigade arvukus on olulisel määral vähenenud, ehkki tuhnimisjälgi siin-seal ikka leiab.

Kärla kandi maadel teravilja suures mahus ei kasvatata, samuti on kartulikasvatuse osas kokku tõmmatud. Metssiga on nii tark loom, et tema rändab ikka sinna, kus inimene on talle parema toidulaua ette sättinud. Selle tõttu on metsseakahjustusi rohkem neis piirkondades, kus tegeletakse teravilja- või kartulikasvatusega.
Kärla jahimaadel on seakahjustusi näha heinamaadel, kus kärssninad kamarat pööramas käivad. Käesolev pehme sügis on seda igati soosinud.

Põtrade arvukus on tõusuteel

Vastupidiselt mõne aasta tagusele olukorrale, kus põder oli suhteliselt haruldane metsaelukas, on praegu nende arvukus suurenemas. Mitte küll märkimisväärselt, ent ometi jookseb neid ajujahi ajal metsatihnikutest välja rohkem kui mullu.

Tänavu ette antud küttimislimiit nägi ette põtrade arvukuse samal tasemel säilitamise ja selle ülesandega oleme enam-vähem hakkama saanud.
Kui rääkida põdrakahjustustest üldises mõttes, siis on need peamiselt seotud metsanoorendike laastamisega. Muud kahju põder inimesele ei tee, kui välja arvata tema põhjustatud liiklusõnnetused. Õnneks ei ole viimasel ajal märkimisväärseid põtrade tehtud metsakahjustusi avastatud ega ole ka juhtunud raskeid liiklusõnnetusi.

Hirvede arvukus kontrolli alla

Kui mõned aastad tagasi tundus, et punahirvede arvukusele ei suudetagi enam piiri panna, siis on kaks järjestikust sügist aktiivset küttimist olukorda normaliseerinud. Kärla jahimaadel on viimasel kahel hooajal kütitud üle neljakümne isendi.
Hirvejaht jätkub veel ka jaanuaris, seda küll vaid hirvepulle küttides. Punahirve arvukuse piiramine oli viimastel hooaegadel Kärla jahiseltsi aladel meie peamine ülesanne, sest nende loomade hulk oli jõudnud looduse taluvuse piirini. Ent käsi rüppe lasta on veel vara, seega hoiame punahirvede arvukuse veel pikemat aega teravdatud tähelepanu all.

Punahirv on oma võimsa sarvekasvu tõttu muutunud jahimeeste jaoks üheks kõige hinnatavamaks trofeeloomaks. Medaliootuses on aluseks võetud kriteerium, et kütitaval hirvepullil ei või olla alla kolme-teistkümne sarveharu. Sellest kinnipidamine on tõstatanud probleemi, et hirvepulle on liiga palju.

Olen täiesti nõus seisukohaga, et ilusaid trofeeloomi tuleb tekitada, ent sellega ei saa ka lõpmatuseni tegeleda. Kui palju hirvepulle peaks metsades olema, et kahjustusi ei tekiks? Mure on ka põllumeestel, sest rullidesse pandud silo, mis seisab kusagil põlluveeres, on samuti hirvele kerge saak. Kiirel söödavarumise ajal ei leia põllumees ressurssi, et rulle põldudelt kohe ära vedada, tavaliselt jäetakse see töö talveks. Ent ega uluk tea, et tema sealt matti võtta ei tohi. Seega tuleb lõhutud silorullid lugeda samasuguseks kahjustuseks kui segituhnitud põld või kooritud metsanoorendik.

Tulekul uus jahiseadus

Menetluses olev jahiseadus rõhub maaomanikukesksusele. Kõik osapooled on neis pikkades aruteludes rääkinud heast koostööst jahimeeste ja maaomanike vahel. Mis on aga maaomaniku huvi juhul, kui ta ise jahimees ei ole ega soovi jahindusega tegeleda? Ainult see, et talle ükskõik millisel viisil kahju ei tekitataks. Ei jahimeeste ega ulukite poolt.

Seetõttu arvan, et võimsate trofeesarvede kasvatamine ei saa olla põhjus, et lõhutud silorullidega põllumees oma mures üksi jätta. Suurtes hirvekarjades on kindlasti loomi, kes ei suuda endale medaliväärilisi sarvi kasvatada. Seega pelgalt sarveharude lugemine ei saa olla hirvepullide küttimise või küttimata jätmise aluseks. Tuleb lihtsalt osata valikuid teha.
Tulekul talv peaks andma ka vastuse, kui palju hunte Saaremaal elab ja liigub. Meil peaksid hundi loodusliku toidulaua katma põhiliselt metssiga ja metskits. Ent nende ulukite arvukuse vähenemine on hundid rohkem lambakarjade kallale ajanud. Saare maakonnas on välja antud kolm hundiküttimise luba ja meil on kõva tahtmine hiidlastele mitte alla jääda.

Maaomanikele ütlen seda, et andke jätkuvalt mistahes liiki ulukikahjustustest jahimeestele teada. Meie ülesanne on kehtiva seadusandluse piires neile probleemidele lahendus leida.
Soovin kõigile meeldivat jõuluaega!

Print Friendly, PDF & Email