Lugeja kiri: Muhu kool anno 1719 (3)

Esimesed koolid rajati kirikute ja kabelite lähedusse. Muhu kihelkonnakeskuses asutati kool 1719. aastal.

Olgu siinkohal mainitud, et 1549. aastal nägi trükivalgust eestikeelne katekismus. Esimene eestikeelne aabits ilmus aga 1575. aastal.
1731. aastal teatati Muhu kohta, et Johannes Reinhold Polack on seal lapsi õpetanud juba kaksteist aastat. Lugemise ja palved on selgeks õppinud 90 talulast. Õppetöö toimus mihklipäevast jüripäevani.

Suurem, kahe ahjuga koolimaja valmis 1758. aastal. Selles oli kolme aknaga koolituba (3x 4 sülda) lastele ja kahe kambriga korter koolmeistrile.
1768. aasta talvel õppis Muhu koolis 64 last.
Hingede loendamise andmeil oli 1777. aastal Muhu kihelkonnas 2450 hinge. Mainitakse Muhus tegutsevat kihelkonnakooli ja selle asutamist 1719. aastal.

1847. aastal oli Muhu kihelkonnas kaks külakooli. 1845. aastal anti välja Saaremaa talurahvakoolide seadus. See nõudis iga 100 meeshinge kohta kooli asutamist ja koolimaja ehitamist. 1853. aastal oligi Muhus juba 10 ja 1863. aastal 11 kooli. 1873. aastal tegutses Muhu saarel 10 külakooli. Koolis käidi 10. novembrist 10. märtsini.
Samal ajal elas Muhu kihelkonnas 1035 eestlast.

Muhus jõuti koolivõrgu reorganiseerimisega lõpule 1925. aastal. Avati Liiva 6-kl ja Piiri 4-kl algkool. Hellamaa ja Simisti algkool muudeti 6-kl algkoolideks. Tamse, Nõmmküla ja Külasema kool liideti Tamse 6-kl algkooliks, õppetöö jätkus endises Tamse mõisa härrastemajas.
1936. aastal oli Muhus kuus kooli: Hellamaa, Liiva, Piiri, Simisti ja Tamse 6-klassiline algkool ning Lõetsa 4-kl algkool.

Kirjanduse andmeil
Ants Talioja

Print Friendly, PDF & Email