Linnateater mööduvas aastas

Linnateater mööduvas aastas

ESIMENE TEATRIAUHIND: Guido Kangur (Gregory Solomonina, paremal) tõi teatrile esimese aastaauhinna kui parim meeskõrvalosatäitja Arthur Milleri näidendis "Hind". Pildile on jäänud ka Aarne Mägi. Foto: Egon Ligi

Kui etenduskunst kuuluks inimese elus esmavajaduste hulka, oleks teatreid igas linnas sama palju kui kaubanduskeskusi. Aga valikud on erinevad, me oleme need valikud ise loonud ja eks ikka vajadusest lähtuvalt ning võimalus tegeleda kõige muu kõrval ka teatriga rikastab kaudselt meie igapäevaelu kohe kindlasti.

Mida tähendab mööduv aasta Kuressaare Linnateatrile ja teatripublikule? Teatril ei lähe, vaatamata jätkuvale majandussurutisele, mis tõesti juba kuust kuusse igapäevasena tundub, sugugi halvasti, kui muidugi uskuda statistilisi näitajaid.
Aga faktid kõnelevad enda eest, mitte ainult kulisside vahelt, vaid otse lavalt publikule ja vastupidi. Vaataja jagab esmahinnanguid tehtule sellega, et ta ka järgmistel kordadel teatrimaja külastab. Aastal 2011 mängiti Kuressaare Linnateatri oma etendusi ligi 70, mida pole kaugeltki palju, kasv, võrreldes eelnevate aastatega, on aga märgatav.

Omalavastusi aastas lavale 100 korda

Eesmärk 100 korda aastas omalavastusi mängida on täiesti reaalne, vahest võiks mängida rohkemgi, kui logistilised küsimused näitlejate valiku ja hõivatuse osas teistes teatrites liig keerulised lahendada ei oleks.
Numbrid numbriteks, olulisem on aga see, et inimesed teatri tegemistest lugu peavad, ja see, et teater oma töödes praeguse ja tulevase publikuga arvestab. Kas teatri tegemised just kõigile meelt mööda on – seda loota oleks naiivne. Maitseerinevustest tingituna pole see lihtsalt võimalik ja püüd kõigile meeldida võrduks lihtlabase oma arvamuse puudumisega.
Suur kummardus publikule, kes mööduva aasta jooksul Kuressaare Linnateatri omalavastusi vaatamas käis.

Üle 9000 inimese teatripublikuna 2011. aastal on võrreldes eelmise aasta 6051 vaatajaga märgatav kasv. Osa sellest andis väljasõiduetenduste osakaalu suurendamine, aga paraku jagub kohalikku publikut rahvaarvu ja teatrihuvi silmas pidades ja tasuvuse mõistet kasutades nii 10–15 etendusele. Külalisetendused teistesse maakondadesse ja teatrilinnadesse jätkuvad ka järgmisel aastal ja juba jaanuaris, kus teater oma majas katuse- ja laeremondi tõttu mängida ei saa.

Linnateatri esimene teatriauhind

Külalisetendusi sai publik linnateatri majas näha eelmisel aastal 27 korral, filmiseansse oli 16, kontserte 6, näitusi 6, ja seega küünib publiku koguarv – nii teatri omalavastusi silmas pidades kui ka teiste teatrite etenduste ja kontsertide publikut juurde liites – üle 15 000.
Ei saa mainimata jätta ka Kuressaare Linnateatri esimest teatri aastaauhindade laureaadi tiitlit – meeskõrvalosa eest, selle pälvis Guido Kangur Gregory Solomoni rolliga lavastuses “’Hind” (Arthur Milleri samanimeline näidend, lavastas Heiti Pakk).

Nagu juba mainitud, vaatajateta poleks neid lugusid, arvudest rääkimata. Tänada tahan teatri toetajaid, nii Kuressaare linnavalitsust kui ka kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali. Suur tänu ka inimestele ja ettevõtetele, kes mingit omakasu saamata on meie teatrile abiks olnud.
Suurima eraannetuse tegi teatrile 2011. aastal praegu Kanadas elav Harry Leo Kingissepp, kelle vanaisa Johannes Kingissepp oli kunagi Kuressaare Eesti Seltsi maja ostul üks suurtoetajaist.
Kahjuks ei ole meie riik, silmas pidades maksupoliitikat, kuidagi veel suutlik soosima asutusi ja ettevõtteid, kes tahaksid lihtsalt heast tahtest kultuuri, haridust, sporti jne toetada.

Sellegipoolest on Saaremaal ettevõtteid, kes on ise – kas või vähesega nende, paljuga meie jaoks – valmis aitama. Ei mäleta, et Saaremaa Spa Hotels eesotsas Prits Liblikuga oleks mõnele meie soovile eitavalt vastanud. Aitüma Saaremaa tarbijate ühistule, tänu ajalehele Saarte Hääl, Kadi raadiole, ERR-le ja Margus Mullale, kes teatri sõnumit edastada aitavad, aitäh, Saaremaa Piimatööstus, olge tublid, kõik kultuuriasutused, kes meid lahkelt vastu võtnud on. Tänu kõigile, kes Kuressaare Linnateatrit ja teatrimaja oluliseks peavad.

Tuleb armastada teatrit endas, mitte ennast teatris.

Print Friendly, PDF & Email