Hooldekodus juhtunu jätab jälje kõigile (9)

Läinud nädalal Kärla vallas hooldekodus juhtunu jätab ilmselt jälje paljude inimeste hinge – kuidas saab nii juhtuda? Miks tapmises kahtlustatav, kelle paturegister oli juba niigi pikk, liikus vabalt ringi? Kes vastutab?

Et uurimine käib, on enamik ametkondi ja ametnikke, kes asjaga seotud, vägagi napisõnalised ning osalt mõistetavaltki ei soovi anda kommentaare. Mida arvavad valla sotsiaaltööga tegelejad?
Vallavalitsus on eestkosteasutus ja väga palju eestkostetööd on sihtasutusel Kärla. Ütleme, et ka mingi järelevalveteenus on, et saaksime kaasa rääkida, see on väiksem. Sest aktsiaselts Hoolekandeteenused tagab teenuse.

Kurb tõsiasi on see, et kevadest lähevad hooldekodu majad kõik remondiringile. Et see õnnetus just praegu juhtus… Ega ei ole ju selliste sissemurdmiste eest keegi kaitstud, ka mitte hooldekodu. Mina eeldan seda, et töötajaid peaks olema rohkem.
See, mitu hoolealust peaks olema töötaja kohta, on paika pandud seadusega. Seda täpselt öelda ei saa. Ütleme nii, et alles hiljuti sain ma teada, et seal on plaanis töötajaid koondada ja vähendada. Tegelikult ei ole nende töö ainult koristamine, väga olulised on ju kliendiga suhtlemine ja järelevalve. Ei ole ainult koristamine ja pesemine, vaid peaks ikka olema natuke enamat. Tegemist on ju inimestega.

Praegune töökoormus on neil töötajatel nii suur, et klientidega suurt suhelda ei jõutagi. See on minu vaatevinklist säärane murekoht.
Et see õnnetus juhtus öösel – kas see oleks päästnud, kui olnuks kaks töötajat? Seda me ju ei tea. Muidugi, kui on mitu inimest, siis ikka liigud ringi ja märkad rohkem. Aga niipalju kui minuni on info jõudnud, oli see kõik nii vaikselt käinud, ja ma saan aru, et see mees oli väga kaval – ilmselt oleks ta ka viie töötaja silma all nad üle kavaldanud. Tegelikult on ikka tegemist erandjuhusega, mille eest me keegi ei ole kaitstud. Ma peaks ütlema, et hooldekodus ringi liikudes tunnen ennast turvalisemalt kui Tallinna linnas.

Hooldekodu majade remonti korraldab AS Hoolekandeteenused ja praeguse seisuga peaks need korda saama CO2 raha eest. Helle Kahm (hooldekodu juhataja – toim) on ise öelnud, et kolm maja läheb korraga remonti, et tuleb suur renoveerimistöö. Neis majades on praegu küll väga halb olukord.

Ega ju praegu ei oska öelda ka seda, kas hoolealuste turvalisus selle õnnetuse tõttu tõuseb või mitte. Kuid seda võib küll öelda, et kõik töötajad saavad koolituse kliendi kaitseks, kliendi huvides ja heaks teenuse pakkujaks, aga paraku reaalne olukord kipub ilmselt vähese raha tõttu teistsugune olema. See on asja kurvem pool. Kõik töötajad on saanud väga head koolitust ning muutuvad järjest professionaalsemaks. Selles suunas on ju väga tugevaid arenguid ka hoolekandeasutuses.

Peamine probleem on ilmselt see, et töötajaid ei jagu. Ma saan aru, et pidevalt otsitakse uut tööjõudu juurde, aga seda ma kuulnud ei ole, et kedagi võtta ei oleks. Järjest koolitatakse väga palju vana kaadrit, samas tuleb ka uusi noori töötajaid peale.
Kui paranevad töötingimused, ju siis see kaader ka püsima jääb. Inimeste koolitusprotsessid on seal ikka pikad, sest klienti peab tundma. See töö on ikka selline pikemaajaline, see ei ole nii, et lähen masina taha ja teen.

Käisin eile ka seal majas, kus õnnetus juhtus. Eks nad ole mures ja ma ütleks, et see jätab jälje ikka kõigile. Kui ma seal käisin, püüti seal meeleolu tõsta, kuna ühel kliendil oli sünnipäev ning hakati just torti sööma. Aga üldiselt on ikka kõigil selline väikene hirm ja värin sees. Ma usun, et hooldekodus juhtunu puudutab meid kõiki – nii siin Kärlal kui ka mujal Saaremaal ja Eestis.

Maive Õispuu
SA Kärla juhatuse liige, eestkostetöö korraldaja

Print Friendly, PDF & Email