Esimene Eesti oma sojauba kannab Saaremaa nime

Esimene Eesti oma sojauba kannab Saaremaa nime

PAUK LUUAVARREST: Internetiportaal skeptik.ee nimetab Enn Kaljot muuhulgas posijaks ja vandenõuteoreetikuks. Saaremaa sojaoa aretustööga tõestab Kaljo, et teinekord on tal siiski tõsi taga. Foto: erakogu

Kummaliste ideede väljapakkujana tuntud Saaremaa mehe Enn Kaljo algatatud Eesti esimese sojaoasordi aretustöö on jõudnud lõpusirgele. Möödunud nädalal esitas Jõgeva sordiaretuse instituut põllumajandusametile taotluse sojaoasordi Saaremaa registreerimiseks.

“Eesmärk on aretada Eesti tingimustes edukalt kasvav ja head saaki andev sojauba,” ütles Eesti sojaliidu projektijuht Enn Kaljo, kes pani uue sojasordi aretamisele aluse 15 aastat tagasi oma Kuressaare aiamaal. Kaljo sõnul on uue sordi alusmaterjaliks üks tundmatu Tšehhi päritolu sojasort, mis toodi Eestisse Leedust ja kodustati siinses keskkonnas.

2005. aastal Saaremaa sojaoa aretustöö üle võtnud Jõgeva sordiaretuse instituudi teadur Lea Narits ütles, et Enn Kaljo oli mees, kes hakkas esimesena Saaremaa sordist valikuid tegema ja adus, et sellest võib kunagi ka asja saada.
Seetõttu on Enn Kaljo kantud koos sordiaretuse instituudi teadlaste Lea Naritsa ja Maia Raudsepinguga ka uue sordi aretajate nimekirja.

Valmib enne öökülmasid

Saaremaa sojaoa aretamisel on rõhku pandud kõrgele saagikusele ja varasusele, et saak valmiks enne öökülmade tulekut. Põldkatsel on Saaremaa sojauba andnud päris korralikku saaki – üle kahe tonni hektari kohta.
Suurem osa maailmas kasvavatest sojasortidest on geneetiliselt muundatud taimed (GMO), mis on andnud saaki ka 3,6 t/ha.
Saaremaa sojauba kuulub loomasöödaks minevate valgusortide hulka, lisaks kasvatatakse põhiliselt inimtoiduks mõeldud õlisorte. Lea Naritsa sõnul aitab sojaoa kasvatamine Eestis vähendada piimatootjate sõltuvust välismaistest sojatoodetest ja loob võimaluse osta sojavalke soodsama hinnaga.

Saaremaa sojaoa üheks suuremaks küsimärgiks sordiaretuse praeguses faasis on umbrohu tõrjumiseks korraliku herbitsiidi leidmine. “Me pole enne näinud sellist kultuuri, millel on nii suur lehe pind ja nii väike umbrohtude allasurumise võime,” rääkis Lea Narits. “Probleeme, mida uurida, on veel hästi palju,” lisas ta.
Narits rääkis, et esialgu jääb Saaremaa sojauba nii mõnelgi pool Eestis riskikultuuriks, nii et selle kultuuri kasvatamine suurtel pindadel pole kuigi mõistlik. Võib-olla paarikümne aasta pärast on sordi aretusega jõutud nii kaugele, et sojauba on siinsete olude suhtes vähemtundlik, aga esialgu ta kõigile muldadele ei sobi, kõneles sordiaretaja.

Müüki jõudmiseks läheb aega

Lea Naritsa sõnul kulub Saaremaa sojaoa ametliku müüki lubamiseni veel päris palju aega. Esmalt tuleb sort saata riiklikusse sordikatsetusse ning seejärel ühtlikkuse ja püsivuse katsetele Poola, mis on Eestile lähim riik, kus sojaoaga selliseid katseid tehakse.
“Kõik see võtab veel umbes kaks aastat aega ja siis saavad kõik soovijad seda sorti osta,” rääkis Narits.

Ehkki Saaremaa oleks esimene Eesti olude jaoks aretatud sojaoasort, viljeletakse siin väikestes kogustes Kanadast pärit ja jahedamasse kliimavöötmesse sobivaid sojasorte. Mõned hobitalud kasvatavad katse korras ka Saaremaa sojauba.
Enn Kaljo andmetel kasvatab keegi Pärnu kandi mees 1980. aastate keskpaigast oma tarbeks ühte sojaoasorti, mille seemneid võttis ta kunagi peoga kaasa kaubavaguni põrandalt.

Eestis tehti sojaoa sordiaretust ka juba enne II maailmasõda, kuid siis ei leitud meie olude jaoks korralikke sorte, teadis Kaljo.

Print Friendly, PDF & Email