Asjad, mida tehakse vabast tahtest

Lõppev aasta pole olnud mitte ainult kultuuriaasta, vaid ka vabatahtlike aasta. Kui küsida inimestelt vabatahtliku tegevuse kohta, siis osatakse kohe mainida “Teeme ära” talguid, ning see olekski esmapilgul kõik.

Tegelikult on ju vabast tahtest meie ümber ära tehtud ääretult palju, kas või mitmesuguste mittetulundusühingute tegevuse käigus.
Vabatahtliku tegevuse üle võib diskuteerida palju. Kui oled hakanud vabatahtliku ühenduse liikmeks, siis paratamatult jagatakse seal üles-andeid, millega kaasnevad kohustused. Viimased ei käi aga kokku vabatahtliku tegevusega jne.

Eesti vabatahtliku tegevuse arengukavas aastateks 2007–2010 on vabatahtliku tegevuse määratlus sõnastatult näiteks selliselt: “Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.”

Vabatahtlikul tegevusel on peamiselt kolm tunnust. Esiteks toimub tegevus vabast tahtest, mitte sunniviisiliselt. Teiseks ei saa vabatahtlik tegija rahalist ega materiaalset tasu, küll aga võib saada tänutäheks kingitusi. Kolmandaks tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna heaks.
Vabatahtlikku tööd tehakse peamiselt sellepärast, et ise midagi konkreetset ära teha või kedagi aidata, kujundades seeläbi ühiskonda.

Vabatahtliku tegevuse juures peetakse samuti väga tähtsaks kasulike kontaktide loomist ja oskuste omandamist. Kui küsida vabatahtlikult, miks ta seda teeb, siis vastuseks kõlab sageli: et midagi tehtud saaks ja kellelgi parem oleks.
See omakorda vallandab väga positiivse tunde, mis julgustab edasi tegutsema. Üha enam hakatakse ka Eestis vabatahtlikke ja vabatahtlike tegevust märkama. Kui mujal Euroopas hindab tööandja väga vabatahtlikku ja ühiskonna heaks tehtud tööd, siis Eestis sellest veel lugu ei peeta. Tööandjale võiks aga just see näidata, et inimene on tegus ja sihikindel ning võimeline oma plaane ellu viima.

Rääkimata siis sellest, et tööandja võimaldaks vabatahtlikul aeg-ajalt töö ajast tegutseda mingisuguse ettevõtmise tarvis. Paljud ettevõtmised on vähemasti alguses küllaltki ajamahukad, sellepärast oleks vaja tegevust planeerida. Üksi võtab see palju aega, sestap kogunebki ühiste huvidega inimeste grupp ja hakatakse tegutsema.
Teisalt on jälle keeruline tegutseda väga suures grupis, siis kipub mõtteid liialt palju olema.

Vabatahtlikkust ei saa ära kasutada, nii nagu näiteks vabatahtlikke pritsumehi mõnes mõttes ära kasutatakse. Ei saa ju eeldada ega ka loota, et küll vabatahtlikud töö ära teevad.
Kui on soov midagi ära teha ja üksi ei suuda, siis tasuks ehk otsida enda kõrvale veel inimesi, kes on sama meelt ja hakkamist täis. Nii saab luua, muuta ja aidata!

Print Friendly, PDF & Email