Filosoof: Euroopat ohustab putiniseerimine (2)

Filosoof: Euroopat ohustab putiniseerimine

SARNASED: Itaalia endise peaministri Silvio Berlusconi (vasakul) ja Venemaa praeguse valitsusjuhi Vladimir Putini sõprussuhteid on tugevdanud ka maailmavaadete ja poliitiliste eesmärkide ühtsus. Foto: Internet

Säärase veidra pealkirjaga arvamuslugu ilmus hiljuti Pariisi ajalehes Libération. Selle autor on itaalia filosoof Paolo Flores d’Arcais, kelle mõned mõtteavaldused on üpriski aktuaalsed ka väikeses Eestis – seda eriti ühes meie võimuparteis hiljuti puhkenud nn elamislubade skandaali taustal.

Alustuseks võib öelda, et kogu teksti vältel ei pane artikli autor sõna “putiniseerimine” (pr k poutinisation) jutumärkidesse – see tähendab, et sõna ise, õigemini selle mõte on tema jaoks juba tegelikkus.
Kui Euroopa demokraadid soovivad putiniseerimist vältida, peavad nad suisa kohustuslikus korras muutuma demokraatlikumaks küsimustes, mis puudutavad isikuvabadusi ja sotsiaalset õiglust, kirjutab d’Arcais.

Mida siis tähendab see sõna “putiniseerimine”, mis on tuletatud Venemaa praeguse peaministri liignimest? Eelkõige on see kodaniku suveräänsuse (loe: õiguse mõjutada ühiskonnas toimuvat) lõpp, kuivõrd kaudselt ja varjatult seda ka ei teostataks, vastab itaalia filosoof.
Putiniseerimine tähendab erinevate võimusfääride vastastikuse kontrolli ja tasakaalu nõrgenemist. Kontroll ja tasakaal on aga aluseks suveräänsuse ja autonoomia nendele riismetele, mis on indiviidile tänapäeva ühiskonnas veel jäänud. Autor meenutab, et võõrsõna “autonoomia” tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos ‘ise’ ja nomos ‘seadus’, tähendades seega “iseendale seadust andev”.

Putiniseerimine – see on täpse informatsiooni ja vabade arvamusavalduste kadumine, sõltumatute kohtute kadumine ja ametiühingute vastupanu osutamise võime kadumine. Ja mis on väga aktuaalne ka tänapäeva Eesti ühiskonnas – putiniseerimine tähendab, et poliitilised erakonnad on minetanud rolli, mille nimel on nad tegelikult loodud – esindada kodanikke kui poliitilise tegevuse subjekte.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl siit

Print Friendly, PDF & Email