Uuring: kuhu saab ratastooliga? (10)

Uuring: kuhu saab ratastooliga?

 

Saaremaa puuetega inimeste koja tehtud uuring toob teravalt välja liikumis- ja nägemispuudega inimeste probleemid, kuidas pääseda ligi vajalikele teenustele.

Puuetega inimeste õiguste konventsioon käsitleb põhjalikult puuetega inimestega seotud juurdepääsetavuse teemasid. Seda selleks, et anda enam võimalusi iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades. Saaremaa puuetega inimeste koja (SPIK) projektijuhi Marju Saare sõnul uurisid nad läinud aasta jooksul füüsilist ja virtuaalset ligipääsetavust teenustele. Liikumis- ja nägemispuudega inimesed andsid oma hinnangu panga- ja postiteenusele, riigiasutustele, kaubandusele jne, aga ka interneti kasutamise võimalustele.

Saare sõnul ilmnes, et kõige enam kasutavad puudega inimesed Saare maakonnas selliseid avalikke teenuseid nagu perearst, haigla, kohalik omavalitsus, pensioniamet, postkontor ja toidukauplus. Vähem on käimist lennujaamas, spordikeskuses, koolides ning maksu- ja tolliametis. Uuringus osalenud inimesed olid Marju Saare kinnitusel kõige enam rahul notari, sularahaautomaatide, kultuuri- või rahvamaja, pensioniameti ja raamatukoguga.

Järsud trepid, hämarad ruumid

Kõige suuremad probleemid on puuetega inimestel Saare maavalitsusse pääsemisega, keeruline on minna ka Kuressaare Linnateatrisse ning maksu- ja tolliametisse. Seejuures on liikumispuudega inimeste jaoks kõige raskem minna linnateatrisse, maksu- ja tolliametisse ning maavalitsusse.

Nägemispuudega inimesed pole rahul raskustega, mis neil tekivad maavalitsusse, linnateatrisse ja toidukauplustesse minekul. Rahulolematuse peamised põhjused on liialt kõrged, järsud ja märgistamata trepid ja lävepakud, hämarad siseruumid, numbritesüsteem pankades ja postkontoris. Viimasega on mure just seetõttu, et nägemispuudega inimesed ei näe järjekorranumbreid. Samas on probleeme ka klaaspindade, tillukeste hinnasiltide ja menüüdega.
Marju Saare kinnitusel on 2011. aasta jooksul tehtud uuringus väljatoodud kitsaskohtade likvideerimiseks juba üsna palju ära tehtud. Näiteks sai lahenduse puuetega inimeste mure, kuidas SPIK-i majale ligi pääseda.

“Kuressaare linnavalitsuse, eesotsas Argo Kirsiga, initsiatiivil ja koostöös Saare maavalitsusega muudeti linnaliinibusside nr 1-2 ja 4-3 marsruuti nii, et peatused toodi meie Pikal tänaval asuva maja ette, mille üle on meie organisatsioonide liikmed ja teenuseid saavad kliendid väljendanud suurimat rahulolu,” rääkis Saar. SPIK-i projektijuhi sõnul aitab teenuseid inimestele lähemale viia kindlasti ka puuetega inimeste kojale Swedbanki annetusprojekti “Ratastel rõõm” vahendusel soetatud auto.

Arvutit saavad kasutada küsitletutest pooled

Põgusalt peatuti uuringus ka virtuaalsetel ligipääsudel ning selgus, et arvutit on võimalik kasutada pisut rohkem kui pooltel vastanuist (55 protsendil). Internetti saab kas kodus või väljaspool kodu kasutada 60% küsitletutest.
Puuetega inimesed kasutavad internetti peamiselt info hankimiseks, e-kirjavahetuseks ja ajakirjanduse lugemiseks. Võrdlemisi vähe suhtlevad puuetega inimesed erinevates portaalides. Suhtlusportaale kasutas vaid 20% protsenti vastanutest.

Uuringu käigus küsitleti 50 puudega inimest Kuressaares, Kihelkonnal ja Lümandas. Ankeedile vastas 44 inimest, sh 18 neist liikumispuudega ja 16 nägemispuudega. Naisi oli vastajate hulgas 28, mehi 16. Vastanute keskmine vanus oli 50,75 eluaastat. Enamik vastanuist (24 inimest) olid vanuses 40–59.

Projekti rahastasid hasartmängumaksu nõukogu, Kuressaare linnavalitsus, Saaremaa pimedate ühing, Lions-klubi Kuressaare ja Saaremaa puuetega inimeste koda ise.


Võimalused on täiesti olemas

Saare maasekretär Jaan Leivategija ütles, et maavalitsuse hoone on vanaaegne maja, mille trepid ei pruugi puuetega inimestele tõepoolest sobilikud olla. Sama möönis ka maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja sotsiaal- ja tervishoiu alal Anneli Tõru.
“Maavalitsus asub hoones, mille arhitektuur ei võimalda liftide või trepitõstukite paigaldamist, kuid praegune lahendus annab siiski ka liikumispuudega inimesele võimaluse vajadusel ametiasutust külastada,” rääkis Tõru.

Tõstatatud probleemi lahendamiseks on nii Leivategija kui ka Tõru kinnitusel maavalitsuse sisehoovis ühe sissepääsu juurde rajatud kaldtee, mida mööda on puuetega inimestel võimalik hoonesse siseneda. Vajadusel pääseb sisehoovi ka sõiduautoga.
“Ühenduse saamiseks vajaliku ametniku või maavalitsuse sekretäriga on koridoris telefon koos vajalike numbritega,” selgitas maasekretär. Esimesel korrusel on Jaan Leivategija sõnul ka vaba kabinet, kus ametnik saab kodaniku vastu võtta. “Puuetega inimestel on võimalik siseneda maavalitsusse ja kohtuda maavalitsuse ametnikega esimesel korrusel ja oma asjad korda ajada,” kinnitas Leivategija.

Kuressaare Linnateatri direktori Piret Raugi jaoks oli üllatav, et teatrimajja pääsemist keeruliseks peeti, sest tingimused hõlpsaks saali pääsemiseks on loodud. Kuressaare Linnateatril on Ajamaja poolse sissepääsu juures kaldtee, mida mööda pääseb majja ratastooliga ja sealt otse edasi läbi sinise saali suurde saali.

“Mitte ühtegi trepiastet!” kinnitas Rauk. Tema hinnangul võis ehk põhjus, miks teatrisse pääsemist keeruliseks peeti, seisneda selles, et inimesed pole võib-olla osanud küsida, kuidas kõige lihtsamini saali pääseb.
“Erivajaduste korral palun võtke ühendust otse linnateatriga. Kas teatri kassa telefonil 45 33 222 või administraatori telefonil 45 33 555,” soovitas Rauk.

Print Friendly, PDF & Email