MERD EI PAISTAGI: Sadamakapten Valdur Hängil oli tükk tegemist, et läbi tormavate tuuleiilide ja lörtsisaju kuidagi edasi liikuda. Foto: Egon Ligi
Reede öösel alanud ja hommikul kõvemad tuurid üles võtnud järjekordne sügistorm Friedhelm suutis esimest korda Saaremaa Laevakompanii Väinamerd kündvad uued laevad sadamasse seisma panna.
Kuivastu–Virtsu liinil tegi parvlaev Muhumaa viimase reisi kell 8.30. Pärast seda jäi laev Virtsu sadamasse tormi vaibumist ootama. Kuigi merel oleks laev vabalt tuulega toime tulnud, ei lubanud tuulenurk sel Kuivastus silduda, sest lained peksid otse vastu sildumiskohta. “Aparelli lõhuks ära, ei saa niimoodi riskima hakata!” hõikas läbi lakkamatu tuulemüha Kuivastu sadama kapten Valdur Häng.
Kuigi ilmajaama andmeil võis tuul puhuda kuni 28 m/s, arvas Häng, et sadamaalal võisid iilid ulatuda ka 30 m/s või üle selle.
“Ei ole mina enne siin (sadamas – toim) nii hullu tormi näinud,” tähendas ta. Keskpäeval oli sadamas täiesti võimatu sirgelt liikuda. Püsti püsimiseks tuli jalad tugevalt vastu maad suruda ja end tuule suunaga risti hoida, et mitte kai pealt merre sulpsata. “Siin pole rääkida midagi, sõnu ei jätku kirjeldamiseks,” raputas Valdur Häng pead.
Sadamakapteni jaoks oli kõige suurem mure see, et lisaks laevade seiskamisele teeb tormituul sadamas tõenäoliselt ka omajagu pahandust. “Siin on kõik asjad ohus, vesi käib kõigest üle! Elektrikilpidest võtsime ohutuse mõttes voolu välja, et juhul, kui peaks midagi juhtuma, ei tekiks mingit lühist,” selgitas ta. Vaatamata sellele, et laevaliiklus tormi tõttu ajutiselt katkestatud oli, ootas sadamas mõnikümmend autot. Kõik igatsemas hetke, mil tuul soodsamasse suunda pöörab.
Parvlaeva Muhumaa kapten Aidar Lees-Leesmaa tõdes, et taoline tuul tekitab Riia lahel väga suure laine, mis Viirelaiu ja mandri vahelt ka Suurde väina jõuab. “See laine käib täpselt Kuivastu kaisse,” sõnas ta ja lisas, et seetõttu on Kuivastus autosid laadida ilma laeva ja kaldarampi lõhkumata võimatu. Pisut nõrgema, kuni 25 m/s puhuva tuulega oleks uue laeva jaoks ehitatavast teisest põhjakaist Lees-Leesmaa sõnul kindlasti abi.
“Ent tänase tormituulega – suunaga kagust ja merel kiirusega nähtavasti kaugelt üle 30 m/s – on laine väinas liiga kõrge, et mingeid riske võtta,” kinnitas kapten.
Lehe trükkimineku ajaks ei olnud laevaliiklus Kuivastu-Virtsu liinil veel taastunud. Seetõttu ei jõudnud ka Saarte Hääl lugejateni hommikuse kandega.
Lisalainemurdjast oleks abi
Saarte ja mandri vahet reisijaid vedava Väinamere Liinide juht Urmas Treiel ütles ilmaolude tõttu seiskunud laevaliiklust kommenteerides, et see on nüüd viimase poolteise aasta jooksul esimene kord, kui uus parvlaev Muhumaa tormi tõttu Virtsu–Kuivastu liinil sõita ei saa. Samas saaks tema sõnul sadamate arendamisel laevaliiklust senisest veelgi stabiilsemaks muuta.
“Nüüd, kus laevaliikluse katkestused on Kuivastu–Virtsu liinil jäänud üliharvaks ja Rohuküla–Heltermaa liinil oluliselt vähenenud, tuleks veelgi suuremat tähelepanu pöörata võimalustele, mis tagaksid liikluse stabiilsuse,” ütles Treiel.
Stabiilsuse tagaks tema sõnul Rohuküla–Heltermaa liinil Rukkirahu kanali süvendamine ja sadamatesse topeltrampide ehitamine analoogselt praegu ehitatavatele Kuivastu ja Virtsu sadama topeltrampidele. Lisaks peaks projekteerima ja ehitama täiendavaid lainemurdjaid ning Kuivastu ja Virtsu sadama topeltrampide ehitus tuleks võimalikult kiiresti lõpule viia.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
et üle väikese väina selle tormiga autod ei sõitnud? Lugesin küll kiirusepiirangust, aga mitte sellest, et sild kinni pandi
http://www.internethostingplan.com/storm-closes-oresund-bridge-for-cars/
Leksi ja co. Vaat selliseid sõnumeid leiab Skandinaavia uudistest piisavalt. Meie sillauskujate märg unenägu ja unistus, “Euroopa moodsaim” sild on kinni juba kõigest 23 m/s tuulega. Sama ka jää, udu jms…
Sild ei ole püsiühendus. Saage üle sellest.
MIS TÕESTAB VEELKORD, SILDA ON VAJA!!!
Saage ükskord aru, sellise ilmaga ei lubataks ka sillal sõita.
inimene ikka ei saa looduse vastu.
Silda on vaja !! Selliselgi ilmaga sillal voib söïta
Sellise ilmaga ei saa väinatammilgi kuuldavasti sõidetud. Veel mõttetum on sillajutt. ca 30 meetri kõrgusel on tuul keskmiselt 1,5 korda tugevam pinnatuulest st 45 m/s. rekkad kukuksid nagu ubinad oktoobriööl tuulega.
head reisi, sepi! ;-) http://www.youtube.com/watch?v=JrlbeIY6wHg
Kui sild ei ole püsiühendus, siis tunnel seda ikka peaks olema. Vahet pole, peaasi, et alati ja iga kell liikuda saab! Ehitame siis tunneli ja loral lõpp.
Uurige enne kas näiteks Taani suured sillad on tormiga suletud ,kui see ei rahulda, siis USA veel suuremate autosildade tegevust tormi ajal.Riik on praamiuhenduse doteerimiseks maksnud juba mitme silla ehitamise raha ja see kestab edasi.Firma soovib ,et nii jätkuks ja see on tema eksisteerimise alus ja vöimalus riigilt raha välja pressida.Siia käib juurde jutt,et rahval ei ole öigust kusida,kuhu riigi dotatsioon kulub,sest see on erafirma asi.Sama riigi maantee,mis kulgeb suurel maal,peab jätkuma ka saaremaal.me köik maksame makse ja on öiglusvastane,et järsku pean praamil,mis on tegelikult riigi maantee pikendus,maksma kallimat hinda,kui saarele elanikuks registreeritu.Mis keelaks siis Hanila vallal Virtsus tökkepuu ules panemast ja vastavalt oma suvale mitte vallaelanlikelt raha kasseerida.Vastava firma loomine ei ole kusimus,nagu seda on praamifirma.
sada meetrit pärnus silda on jummala mõtetu ju. Seal ei tee see tuul midgi… 30m kõrgusel mere kohal puhuks see aga kõik autod minema, kui avarii siis oleks ummikud jne, ei saa edasi ega tagasi ja abistajad ei saaks ka ligi.
Väina tammil juba läheb sõit tuulega raskeks.
Kui sadamad oleks korralikult välja ehitatud, siis ei tohiks ka praamidel probleemi olla. Praamiveol tuleks kaotada yldse pilet ja kogu asja peaks maksma kinni riigi eelarvest, nii nagu iga teise põhimaantee remondi või pindamise või korrashoiu.
On see siis era või riigifirma on juba hoopis isekysimus.
Jah tarkpea, miks ei ole Viljandist üleujutust siis kui Pärnus on, miks ei puhu tuul Rakveres puid pikali siis kui Hiiumaal puhub. Sa võiks raamatu kirjutada sellistest “kummalistest” juhtumistest.
Aga näe veest saab jää, kui on miinuskraadid ja keema hakkab siis, kui on rohkem kui 100 kraadi ja Taani ning Rootsi hoolimatud ja rumalad sillaehitajad on välja arvutanud, et avatud sillal rekkaga sõites on võimalik, et juba 25 m/s puhuv küljetuul on masinale ohtlik !? Uskumatu, kas pole.
Ahsoo, vabandust ära ununes, Eestis sõidavad “õiged” veomehed ju iga ilmaga protekteeritud kummidega, keset teed, 120 km/h… Seni kuni vastassuuna vööndisse, rongi ette või sillalt alla satuvad.
Omaette Eesti loodusimede valdkonda kuulub muidugi pidevalt 23 m/s Pärnus majade või metsade vahel olevatel sillakestel puhuv tuuleke.
PS. Tunneli pakkujale 10 punkti
Miks te veel ei ole Pärnu linna hoiatanud,et ule jöe viivad sillad 23m/s tuule korral suletaks.Seni ei ole rumalad linnaisad ka 30m/s ja tugevamate tuuleiilide korral sildu sulgenud.Täielik hoolimatus,önneks ei ole Pärnu ajaloo jooksul ukski auto ule sillaääre lennanud,kuigi pärnu jögi on tegelikult tuuletunnel,kus tuule joud mitmekordistub.Uhtlasi teeksite ehk Brusselisse ettepaneku,et lopetataks ohtlik ja ebamajanduslik sildade ehitus,lähtudes eesti kogemustest,ja mindaks kasumlikule praamiuhendusele,sest teil tundub olevat teadmisi ja kogemusi sel alal.Mina rumal igapäevase reisijana lähtun ju ainult oma murest,kuidas jutiga saaremaalt mandrile ja vastupidi soita.