See, et ettevõtluse arendamise sihtasutuse parim maakondlik arenduskeskus asub Saaremaal, teeb meele rõõmsaks. Juba tunnustuse tulemine meie maakonda annab saarlastele võimaluse omade üle taas uhked olla.
Mis on aga tunnustuse taga? Ega seda ju esmapilgul näegi, sest tegutsetud on kuidagi märkamatult. Kuid enam kui kindel võib olla selles, et olles ühelt poolt parim ettevõtjate nõustaja, on arenduskeskus aidanud käivitada maakonna jaoks olulisi ettevõtmisi, on osaletud projektides ja pandud õlg alla kohalikele tegemistele.
Ega me ju täpselt ette kujuta, kui palju on tänu meie maakondlikule arenduskeskusele tulnud Saaremaale ja Muhusse ja ehk ka väikesaartele raha ja võimalusi midagi teha. Seda kokku lüüa ongi ilmselt võimatu, sest ühelt poolt on küll võimalik kokku lugeda projektide raha, teisalt aga ei tea keegi, milline tulu ühe, kahe või kolme ettevõtte käivitamisega kaasneda võib.
Kakskümmend aastat tagasi ei kujutanud vist keegi ette, et turumajanduses on võimalik tegevus, kus keegi saab tulu “projektide kirjutamise” eest. Veel uskumatum, et selliseid ettevõtmisi saab olema palju. Ja kõige ulmelisem, et neid “firmasid” hakatakse paremusjärjestusse seadma ja nendest ajalehes kirjutama. Tõepoolest vinge saavutus.
Kakskümmend aastat tagasi ei kujutatud seda ka ette, et vabas riigis saab olema nii palju vinguvaid inimesi, kes oma hädades kõiki teisi süüdistavad. Seda toredam, et on ka neid, kes oma ninaotsast kaugemale suudavad vaadata.
Neid igasuguseid nõustajaid ja muid soojaõhupuhujaid on meil tekkinud juba nii palju, et kui see kamp omavahel üksteist nõustamas käiks, saaksid nad kõik VINGE TULEMUSE ja suured auhinnad. Siit teile lugupeetud nõustajad hea “äriidee”, või mine tea äkki asjad käivadki juba nii.
Iga päevaga tekib juurde neid nõustajaid, suhtekorraldajaid, avaliku halduse juhte, konsultante jne., kes sebivad maksumaksja rahakoti kallal. Samas jääb iga päevaga vähemaks neid, kes reaalselt mingeid väärtusi loovad, väärtusi mida on võimalik realiseerida ja mille tulemusel laekub riigieelarvesse maksuraha ning mille tulemusel tekivad uued võimalused järjekordsetele “soojaõhupuhujatele”. Samas on kurb, et selle lausraiskamise kõrval ei saa piisavalt abi need, kes seda reaalselt vajavad – lapsed, vanurid, meditsiin jne. Tänu sellele vegeteerivale kambale on ka meie tavaline inimene muudetud nii saamatuks, et varsti võib tekkida “asjalkäimise” nõustaja, kes suunab inimese eelnevalt “asjalkäimisekonsultandi” juurde ja kui esimesed kaks jäävad hiljaks oma tegevusega (mis on tavaline), siis asub töösse suhtekorraldaja, et reguleerida “lõnast” tekkinud inimestevahelisi ebakõlasid.
Jumalaeest, milline rahva raha raiskamine. Kas need inimesed seal ka üldse aduvad mida teevad? Nõmedus kuubis!!