VÄÄRT LEID: Arheoloog Garel Püüa sõnul on lossihoovist sel aastal välja kaevatud 10 nooleotsa, ent sellist, nagu fotol alumine, pole siinmail enne nähtud. Võrdluseks on toodud Eestis levinud nooleots (ülemine). Foto: Egon Ligi
Kuressaare linnuse juures toimuvatel väljakaevamistel leitud ornamenteeritud messingvõruga ammunooleots on unikaalne terves maailmas.
Väljakaevamisi juhtiv arheoloog Garel Püüa võttis osaliselt kullaläikese leiu pärast ühendust Tartu ülikooli juures töötava arheoloogi Ain Mäesaluga, kes tegi kindlaks, kui väärt esemega on tegu. Kuigi piiskopilinnuse juurest on tänavu leitud ligi 10 ammunooleotsa, pole taolist seni ette sattunud.
Mõned sarnasused
Kui võrrelda Eestis levinud ammunooleotsi nüüd leituga, on erinevused märkimisväärsed. “On vahe, kas nooleots on rootsuga, mis käib noolevarre sisse, või on putkega, mille sisse vars ise käib,” selgitas Püüa.
Kuressaare nooleots, mis kinnitati puitvarre külge rauast rootsu abil, on tegelikult juba oma põhikujult Eestis suhteliselt ainulaadne. Sellist tüüpi nooleotsi esineb Mäesalu kinnitusel teatud piirkondades Kesk-Euroopas.
Samas on lossihoovist leitud nooleotsa ühele tahule löödud väike, põhiplaanilt ruudukujuline templijäljend, mille diagonaalides paiknevad randid moodustavad risti.
“Eestis on teada umbes 700–800 ammunooleotsa ja ühelgi ei ole sellist märki peale löödud,” tähendas Püüa. Märkimisväärne on seegi, et leitud nooleotsal on varre osas ornamenteeritud messingvõru.
“Selle osas tuli just välja, et ta on kogu maailmas unikaalne. Mäesalu suutis leida ainult ühe sarnase eksemplari Ungaris Pécsi linnas,” märkis Garel Püüa.
Paraku on Ungaris asuva võrreldava nooleotsa leheosa roostetanud ja seega pole võimalik märke või ornamenti leida.
Sõjaline otstarve
Keskaja relvastuse uurimisele spetsialiseerunud Ain Mäesalu dateeris Kuressaares välja kaevatud ligi 10 cm pikkuse nooleotsa 14. sajandil või 15. sajandi algul tehtuks. Vaadeldavate ammunooleotste omaaegse funktsiooni ja tähenduse kohta pole Mäesalu sõnul täpsemat midagi teada. Garel Püüa sõnul kadusid ammunooled kõikjal relvastusest 16. sajandi alguses, kuigi jahil kasutati neid ka paaril järgneval sajandil. “Leitud nooleots oli pigem sõjaliseks otstarbeks valmistatud,” oletas Püüa.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
mitte niipidi , et see ruudu kujulise põhiplaaniga märk nooleotsal, mida pole mitte piltidel näidatagi tahetud ( ? ) , on märkimisväärne, aga ornamentidega messingvõru nooleotsal on haruldane ?
Tekib ka vastavalt küsimus , kui selline on veel ainult Ungarist leitud , siis kuidas küll on kenasti ja kindlalt määratud kohe ära , et tegemist on ammunoole otsaga 13 – 15 saj. USKUMATU millise kiirusega meie teadjamehed otsuseid vastu võtavad, sellepärast ei pea neid ka väga tõsiselt võtma.
Tohman – ega siis messing pole võrdluse aluseks
aga ei saa aru , miks see nii kiiresti ära kaotati ?
Kui leitakse nooleots ja suure otsimise peale leitakse ainult üks enamvähem sarnane, kuid halvemini säilinud, tervest Euroopast, siis polegi millegagi võrrelda. Ja ongi ülimalt madalalaubaline , jätta lihtsalt nooleotsa juurde kuuluv messingosa kõrvale öeldes : ” messing pole võrdluse aluseks.”
Kas Monomahhi mütsi ka võrdled tavaliste karvamütsidega , jättes kaunistused ja kalliskivid vaatluse alt välja , või Monalisa vaatlusel ütled , et kõik eided on ühte nägu , mis see naeratus siin loeb.
Nii ongi , et kui ei ole millega võrrelda , siis tuleb sedasi ka öelda, katsuda dateerida võimalike puidujäänuste järgi süsiniku meetodil , või leiukoha vahetus läheduses olnud orgaanika järgi. Kuiseda ei suudeta , siis tuleb jätta ootama , et millalgi tuleb neile nooleotstele lisa.
Mul sõber irvitas, et kui selliseid nooleotsi on ainult üks Ungarist leitud, siis nüüd tuleb kindlasti tunnistada, et Kuresaare linnuse on ilmselt ungarlased ehitanud. :)