Ainsa Saare maakonna omavalitsusjuhina presidendi regionaalteemalisel ümarlaual osalenud Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima vabatahtlikke pritsumehi komandode asendajatena ei näe.
Tema hinnangul pakuti ümarlaual küll “päästva ideena” välja mõtet kutsuda kokku vabatahtlikud pritsumehed, kuid kui mehed on endale valinud juba teise töö ja igaüks vabatahtlikku tööd ka ei tee, siis piltlikult öeldes, miks peaks näiteks ajakirjanik ühel heal päeval tasuta lugusid kirjutama.
Ka riigikogu infotunnis siseminister Ken-Marti Vaherilt aru pärinud Kalle Laanet tõdes, et tegelikult on meil vabatahtlikkus lapsekingades ning kui tööandjad ei mõista, miks nad peaksid oma hea spetsialisti, kes juhtumisi on priitahtlik pritsumees, ühtäkki töölt ära lubama tulekahju kustutama, pole mõtet vabatahtliku töö tõhususest rääkida.
“Esiteks on Leisi komando sulgemine tehtud sirgelt kirvemeetodil, sest kriteeriumiks on võetud vaid päästevõimekus ja elanike arv piirkonnas, mitte aga sündmuskohale jõudmise aeg,” nentis Kandima.
Kandima sõnul oli päästereformiga algul plaanis sulgeda 20 komandot, kuid praeguseks on alles jäänud 12, neist 9 on kindlapeale sulgemisnimekirjas, kolme osas veel kaheldakse. Leisi komando küsimärgiga nimistusse ei kuulu. Ehkki regionaalminister Siim Kiisler on selgelt öelnud, et Leisi komandot ei suleta, lisas Kandima.
Leisi vallavolikogu esimeest paneb oma sõnul sügavalt imestama, et 5000 inimese kohta kavatsetakse jätta üks komando. See teeks Saaremaal ümmarguselt üks komando 5–6 valla kohta. Arvestada tuleb ka saarelist eripära, et päästjatel tekib kohalejõudmisega probleeme – tulekahjule sõiduks on arvestatud 15 minutit, kuid Orissaarest kulub suvisel ajal Leisi valda sõiduks umbes pool tundi, talvisel ajal poole rohkem.
“Mis elupäästevõimekusest saab rääkida, kui näiteks elekter läheb ära, midagi läheb põlema ning samal ajal tuul lükkab rannamaantee jääkamakaid täis, nagu oli eelmisel aastal? Siis need päästjad ei jõuaks kuskile. Praegu on ikka ääretu säästuvariant ning mina ei saa aru, miks nii leigelt suhtutakse igasugu kriisiplaanidesse. Ikka arvatakse, et meil siin midagi ei juhtu, aga kui siiski näiteks Triigi või Hiiumaa vahel või praamil mingi õnnetus on, siis ei tea ju keegi tõsiselt, kuidas toimida,” rääkis Kandima.
Ta arvab, et lõputul rääkimisel pole mõtet ning põhjendused, mispärast üht või teist asja tehakse, võiksid olla selgemad ja sügavamalt läbi arutatud.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
aga jutt on ju tegelikult täitsa õige. Kui peaks paaris kohas kuue valla peale miskit juhtuma, jääme paratamatult abita, sest pole lihtsalt mehi, kes appi tuleksid ja üks komando ei saa olla mitmes kohas korraga. Komandode sulgemine on sulaselge lollus.
Et siis jälle tüüpiline demogaagia – kui ei vali oravaid, saate kesikud? Endal tülgastust ei teki sellisest Forrest Gumpi tasemel maailmavaatest? Reformarite valitsemine hävitab Eesti rahva, seda võib sulle kinnitada iga aksepteeritud ühiskonnateadlane. Vaesus, muuseas, kasvab ka mühinal.
demagoogia ikka
Andrus, nagu sa ise väga hästi tead on siseministeerium jõu- mitte mõistuse struktuur ehk siis nagu idanaabrid ütlevad “sila jest uma ne nado”. Seega pole siin imestada midagist.
Ei ole mõtet toetada ettevõttlust mida ei ole olemas, initsatiiv peab tulema ettevõtjate poolt, kuidas toetada ja milliseid tingimusi luua, ilma ettevõtjateta etevõtluse toetamine on raha raiskamine ja kasu ei ole sellest kellelgi.
Leisiga väga hästi kursis oleva inimesena võin õelda, Leisis pole kunagi mingeid ettevõtteid olnud (juba nõuka ajal), peale kooli , kirstuvabriku ja mõne poe, seeega tööl tuleb käia mujal nagu vanasti ja ärge kiruge seda valda ja selle ametnikke vaid katsuge ise piirkonna arendamisel kaasa rääkida ja midagi ära teha.
Jõudu naaber vallast
Andrus, ka sinu poolt joostud Õlletoober oli Leisile oluline, miks sa oma äriga siis Leisist ära jooksid? Võib ju maksta pangale peale ja bensiinijaama loojale peale (mille osakonnajuht sa ise oled), aga see loob ainult kunstliku pildi, nagu Leisis oleks hea elada. Tegelikult ei ole töökohti ja ei sinu juhitud volikogu, ega ükski eelmine ei ole taibanud midagi ette võtta, et investeeringuid ja töökohtade loomist soosida. Arengukavas on kirjas 90% ruumil raha kulutamisest, aga sõna MAJANDUS ei tunta. Vähestest kohalikest ettevõtjatest ei hoolita, neid isegi ei tunta, aga ainult nemad maksavad vallaametnikele ja vallas töötavatele inimestele palka. Kui ei ole lihtinimesel tööd ja sissetulekut, ei ole ka elanikke ning kaovad elanike teenindusasutused. Väga loodan, et keskkool kauem vastu peab, aga ilmselt kuuleb juba kevadel kurbi uudiseid. Päästekomando on loogiline jätk, väga kurb jätk, selle piirkonna elu hääbumisel.
slaavi teema on omal kohal, siseminn peaks elamislubade kvooti siva juurde küsima, saaks ehk mõne komando veel “tanu alla”
Leisi alev pole kogu Leisi vald.Ju ikka vallas mõni ettevõte ja ettevõtja ka on,muidu oleks ikka puru naljakas,kes need maksumaksjad siis on.Aga naabervalla esindaja võiks mõelda ühinemise peale,seltsis ikka segasem!!!!!
Keegi pole ju keelanud vallal elukutselist komandot teha,jutumeestel paistab vallas raha olevat.
Kes meil riigis praegu võimupiruka juures on ikka reformaatorid,kes on Eesti riigi jõudnud täielikult ära reformida. Keda rahvas valis ikka reformi (sealhulgas ka Kandimaa) nii,et olge rahul ise Te kõik tahtsite seda,mis praegu toimub pole mõtet peale lahingut rusikatega vehkida ja olge rahul sellega,mida eestlaste ebajumala Ansipi valitsus pakub. Kui see on kriis siis sellises kriisi me kõik elada tahaksimegi.
kesikud sulgu tagasi ! Võimu juurde ei tohi teid lasta, hakate kohe kreekat tegema, nagu pealinnas. Siis varsti päris nälg majas !
Leisis on mitukümmend ettevõtjat, kõik väikesed, aga maksavad kohalikule vallale hoolega palka (kaudselt muidugi). See, et Teie, lugupeetud naaber neid ei näe on kuidagi arusaadav, aga piirkonna koos arendamiseks on vaja mõlema poole huvi. Vallavolikogusse ei satu majandustaustaga inimesi eriti, sest valijad ei ole ju enamuses majandustaustaga, aga kui ettevõtjaid üldse ei kaasata juhtimisse, siis ei ole arengut, nii nagu Leisis. Positiivse näitena saab esile tuua näiteks Lümandat, kellelt saab lihtsalt õppida, ka väga paljusid mandri valdu. Tuletõrje sulgemist saab vaadata kahjuks kurva sümbolina.
minu teada on Leisi vk-s nii mõnigi ettevõtja ja majanduskomisjoni inimesi toodi kogu Saarele eeskujuks, seega jura jutt..
Kui selline ettevõtlusmõll käib,siis vabatahtlik komando lupsti valmis,maja jääb ju alles.
krt linnas käib tegelt pisut kõvem ettevõtlusmõll, “nutika” idee järgi siis need komandod algatuseks vabatahtlikuks ..
Kui metsas puid raiutakse, siis pole mõtet külapoe taga arutada, kas “raieloa” puhul on õigem kasutada “kirvest” või kehtib “raieluba” ka “sae” kasutamise korral.
Jah, on Leisi vald ja riiklik Leisi komando ning Leisis on mitu poodi ka aga Leisi komando sulgemise suhtes on Leisi poed ja presidendi regionaalteemaline ümarlauad üsna võrdselt asjasse puutuvad.
Kes või mis aga puutuks rohkem asjasse?
Eestis on omavalitsuste kriisikomisjonid ja mitu regionaalset komisjoni.
Leisi omavalitsuse tasandi kriisikomisjon on Muhu, Orissaare, Pöide, Laimjala, Valjala ja Leisi valdade ühine kriisikomisjon ja eesti tasandil on selleks Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon.
Maakondlike kriisikomisjone enam eestis ei ole, VÄLJA ARVATAUD Saaremaal ja Hiiumaal:
“Saaremaa saab oma kriisikomisjoni”
http://arhiiv.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=16600
“Kriisikomisjon läks kinnitamisele”
http://arhiiv.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=17685
Ajakirjandus on andnud uuele maavanemale viisakalt “100 kriitikavaba päeva” sisseelamiseks aga see ei tähenda sugugi “100 töövaba päeva”.
“…Territoriaalne ehk maakondlik kriisikomisjon ei hakka aga olukordi lahendama, vaid neile jääb nõukoja staatus.
“Tegemist on institutsiooniga, kes leiab üles probleemid ja pakub välja lahendused, samuti koordineerib asutustevahelist koostööd kriisireguleerimise vallas,” ütles Oma Saarele Priit Laos Lääne-Eesti päästekeskusest.
…”
Maakonna kriisikomisjon ei tegele konkreetse “tule kustutamisega” vaid üldise “tule kustutamise” koordineerimisega Saare Maakonnas.
Nõustun Leisi vallavolikogu esimehe Andrus Kandima arvamusega , et “…lõputul rääkimisel pole mõtet ning põhjendused, mispärast üht või teist asja tehakse, võiksid olla selgemad ja sügavamalt läbi arutatud” aga koht, kus on mõtet asjad selgeks rääkida on Päästeameti enda poolt Saare Maakonda loodud, sellele volitused antud ja Päästeamet lihtsalt peab reageerima Saaremaa kriisikomsjoni seisukohtadele – Päästeamet ju ise kinnitas Saaremaa territoriaalse kriisikomisjoni koosseisu ja põhimääruse.
Asi tuleb selgeks rääkida Saaremaa Kriisikomisjoni tasandil ja siis võib enese petmiseks ka asja arutada külapoe taga ja presidendi ümarlaual.