Andrus Kandima: komandosid suletakse kirvemeetodil (16)

Ainsa Saare maakonna omavalitsusjuhina presidendi regionaalteemalisel ümarlaual osalenud Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima vabatahtlikke pritsumehi komandode asendajatena ei näe.

Tema hinnangul pakuti ümarlaual küll “päästva ideena” välja mõtet kutsuda kokku vabatahtlikud pritsumehed, kuid kui mehed on endale valinud juba teise töö ja igaüks vabatahtlikku tööd ka ei tee, siis piltlikult öeldes, miks peaks näiteks ajakirjanik ühel heal päeval tasuta lugusid kirjutama.
Ka riigikogu infotunnis siseminister Ken-Marti Vaherilt aru pärinud Kalle Laanet tõdes, et tegelikult on meil vabatahtlikkus lapsekingades ning kui tööandjad ei mõista, miks nad peaksid oma hea spetsialisti, kes juhtumisi on priitahtlik pritsumees, ühtäkki töölt ära lubama tulekahju kustutama, pole mõtet vabatahtliku töö tõhususest rääkida.

“Esiteks on Leisi komando sulgemine tehtud sirgelt kirvemeetodil, sest kriteeriumiks on võetud vaid päästevõimekus ja elanike arv piirkonnas, mitte aga sündmuskohale jõudmise aeg,” nentis Kandima.
Kandima sõnul oli päästereformiga algul plaanis sulgeda 20 komandot, kuid praeguseks on alles jäänud 12, neist 9 on kindlapeale sulgemisnimekirjas, kolme osas veel kaheldakse. Leisi komando küsimärgiga nimistusse ei kuulu. Ehkki regionaalminister Siim Kiisler on selgelt öelnud, et Leisi komandot ei suleta, lisas Kandima.

Leisi vallavolikogu esimeest paneb oma sõnul sügavalt imestama, et 5000 inimese kohta kavatsetakse jätta üks komando. See teeks Saaremaal ümmarguselt üks komando 5–6 valla kohta. Arvestada tuleb ka saarelist eripära, et päästjatel tekib kohalejõudmisega probleeme – tulekahjule sõiduks on arvestatud 15 minutit, kuid Orissaarest kulub suvisel ajal Leisi valda sõiduks umbes pool tundi, talvisel ajal poole rohkem.

“Mis elupäästevõimekusest saab rääkida, kui näiteks elekter läheb ära, midagi läheb põlema ning samal ajal tuul lükkab rannamaantee jääkamakaid täis, nagu oli eelmisel aastal? Siis need päästjad ei jõuaks kuskile. Praegu on ikka ääretu säästuvariant ning mina ei saa aru, miks nii leigelt suhtutakse igasugu kriisiplaanidesse. Ikka arvatakse, et meil siin midagi ei juhtu, aga kui siiski näiteks Triigi või Hiiumaa vahel või praamil mingi õnnetus on, siis ei tea ju keegi tõsiselt, kuidas toimida,” rääkis Kandima.

Ta arvab, et lõputul rääkimisel pole mõtet ning põhjendused, mispärast üht või teist asja tehakse, võiksid olla selgemad ja sügavamalt läbi arutatud.

Print Friendly, PDF & Email