ENNE JA PÄRAST: Padruni ots kummimustri vagude vahel ja veidi hiljem rehvist välja nokituna. Foto: erakogu
“Rehvide seest oleme küll igasuguseid asju välja võtnud, aga padrunit ei ole varem olnud,” kinnitasid teisipäeval rehvitöökoja mehed, kui Maidu Vesik tühjaks jooksnud autorehvi pärast meistrite poole pöördus.
Pühapäeval sõitis Maidu Vesik Leisist läbi Kaali Laimjalga. Kohale jõudes selgus, et autol on üks rehv tühi. Kui mees ratast lähemalt uuris, paistis rehvis padrun. Nädalavahetusel Kaitseliidu õppuse “Orkaan” ajal oli see arvatavasti sõjameeste näppude vahelt pudenenud ja maanteel sobivat rehvi ootama jäänud.
Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik Kristjan Moora palub vabandust, kui selline asi tõesti juhtunud on. “Võis juhtuda, et meestel mõni paukpadrun maha kukkus, sest öiste õppuste ajal ei leiaks seda ka üles,” ütles Moora. “Leitud padrunit ise näppima ei tohiks hakata, sest püssirohi on seal sees ja mingi löögijõud tal ikkagi on,” lisas ta. Kui keegi leiab õppustest jäänud lõhkemata padruneid või hülsse, siis palub Kaitseliit neist teada anda Kaitseliidu korrapidaja telefonil 71 79 499.
Päästeametist öeldi, et kui lapsed või täiskasvanud mingeid selliseid esemeid ükskõik kust või ükskõik mis ajal leiavad, siis ei tohi neid mingil juhul näppida, üritada kiviga purustada või lõkkesse heita. Igasugustest padrunitest ja lõhkekehadest tuleb teatada politseile.
Maidu Vesik tänas kõrgemaid jõude, et tee sõidu ajal vihmast märg oli. “Padruni ots oleks muidu sõidu ajal kuumaks läinud ja laeng oli ju lõhkemata,” ütles Vesik, kes võimalikust suuremast õnnetusest õnnelikult pääses.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
siin , et rehv ei ole kõlbulik talvel sõitmiseks . Aga see ei ole nii , tegemist M+S rehviga millel silma järgi 5-7 mm protektorit. Naastud saavad ikka vahel vigastada, ühe naastu purunemine ei räägi veel midagi.
“Padrunispetsialist” väidab , et tegemist on kalašnikovi padruniga , aga mina pole sellega nõus, padruni tagaosas pole seda sorti padrunitele omast rõngassoont. Selleasemel tundub olema hoopis “kannaga” (väljaulatuva randiga ) padrun , mida kasutakse “vene” vindiga , SKY vindiga laskmisel , kaliiber 7,62 X 54 . Ka siiani kaitseliitlastel kasutuses ja arvel olev (suht haruldane küll) Dekterevi kuulipilduja tarbib sellist moona, ainult nendel arvatavalt pole suudmekompensaatorit valangutega laskmiseks — kui mõni külasepp pole just ise konstrueerinud — mehed on meil ju leidlikud ja hakkajad.
Tong on tõesti tagant kadunud, , et pole välistatud , et see siiski on oma töö ära teinud padrun. Alati see padruni esiosa ei purunegi eriti. Ka pole võimatu, et juva rehvi sees tegi sutsaka ära ja sellest survest viskas ka tongi tagant välja .
Antud kest ei ole 7,62x54R.
spetsialistid, meil ei ole enam kasutusel vene päritolu relvi, kuigi peks olema, nagu soomlastel on. Tegemist siis 7,62¤54R uuemat tyypi paukpadruniga mida kasutab idanaaber oma kuulipildujates PKM ehk siis rahvakeel vene vindi paukpadrun ( Mosin tüüpi vintpüss), aga kes teab kust on see pärilt. Muidugi kuulu järgi pidid osadel võitlejatel ka kalassid veel olema aga ei ole näinud.
Vedas sul Maidu, said ühtlasi talveoludes kasutamiskõlbmatust rehvist lahti!
Kuna tegemist raudplekk-kestaga, mis on pealt galvaniseeritud, siis ei ole võimalik , et padruni tagaosa on laiaks taotud sõites. Oleks veel kollane messingkest , siis võiks kahelda kas mitte tongipoolne osa ei ole “pasunaks sõidetud. Kannaga padrun on aga kindlalt 7,62X54 . Tean malevkonda , kus on arvel Dekterevi kuulipilduja ja ka moona on sellise jaoks olemas.
Ahhaaahaaaa´le võib ka öelda, et Kaitseliidus on arvel ja ladudes hoiul, või meeste käes kodus kõikvõimalikke relvi.
Seepadrun tundub siiski paugu ära teinud olevat , ja kesti , kipub ikka siia-sinna mahajääma kahjuks, kui on suurüritus või mingid laskmised. Üldiselt korjatakse kestad pärast kokku , on ju enamasti tegemist väärtusliku messingiga , mida saab kas kokkuostu viia , või igaljuhul taaskasutada(Skulptuurideks vms) Päris 100% siiski pole võimalik kõikki ära koristada, antud juhul pole ka tegemist messingkestaga – võibolla seetõttu pole ka nii väga hoolsalt ära koristatud.
ei imestaks kui peale järjekordset riviharjutrust vabadussamba tagant leitaks aatompomm
Nädalavahetusel Kaitseliidu õppuse “Orkaan” ajal oli see arvatavasti sõjameeste näppude vahelt pudenenud ja maanteel sobivat rehvi ootama jäänud.
Ega need padrunid kõiki rehve ei tahagi. Nad passivad selliseid vanasid ja natuke siledamaid.
ajal Suur Põllu tänaval tuttava auto sai kummi tühja revolvri padruni kesta. Pole ise näind, aga oli olnud “nagani” oma.
padrun iseenesest ei lõhke. peab ikka saama nööknõelalt tongi pihta paugu. ka tulle visatuna teeb vaid plärtsu, ei enamat.
Pole sellest kui see ka sutsaka teinud oleks mingit suuremat õnnetust, sest rehv on niikuinii vaja välja vahetada. Hirmul suured silmad.
Minu eksimatu silmamõõt ütleb, et tegemist on vanemat malli Vene automaatide paukpadruniga, mida Eestis kasutatakse väga vähe, näiteks automaat AKM ja selle Hiina ning Rumeenia kloonid. Kaitseliidu tänased automaadid AK4 ja kuulipildujad KSP58 ning MG3 on kaliibriga 7,62×51, mis on oluliselt pikem ja sirgem kest. Kaitseväes on peamiselt 5,56×45 automaadid, mille kest see ka ei ole. Politseil on AKSY, kaliibriga 5,45×39, ka see ei ole.
Ehk oli vastutegevusel ehk “diversantidel” Kalashnikovid? Mudelid AKMS ja AK 56-2 on kokkukäiva päraga lühikesed relvad, hea hõlma alla või kotti peita.
Padrunil on tong puudu, ilmselt on paukpadrun ikkagi torust läbi käinud ja siis teele jäänud. Tong võis ka sõidu ajal välja lennata. Paukpadrunil on ots kokku pressitud ja kuuli ei ole, püssirohulaeng on ka oluliselt väiksem, kui lahingmoonal. Kui sellist paukmoona relvast lasta, siis võib torust välja lennata näputäis põlemata püssirohujäänuseid ja peenikest metallipuru padruni otsast. Eluohtlik ei ole, välja arvatud siis, kui lastakse kontaktlask silma või kõrva. OTE määrab, et paukmoona kasutamisel tuleb kasutada raua otsas vastavat otsikut, mis on tavaliselt kollane. See suunab torust lendavad gaasid ja sodi laiali. Ei tohi lähedalt inimese suunas paukmoonaga tulistada, just selle pärast, et sodi teisele silma ei lendaks. Ohtlik on ka teise kõrval laskmine, kasulik on tarvitada polükarbonaatklaasiga kaitseprille ja kõrvatroppe, sest pauk kõrva juures võib tekitada püsiva kuulmiskahjustuse. Seega on väga õige jutt, et tundmatut asja näppida ei tohi.
Muide, auto rehvi pildist on näha, et see on üpris kulunud, metallist nael on sisuliselt siledaks sõidetud. Sellisest rehvist on jäätunud teel vähe abi, politsei võib trahvi teha, sisuliselt ei pea pildil olev rehv paremini kui tavaline suverehv. Igatahes on padrunikesta otsa sõiitmine suht haruldane juhus. Kuigi lastud paukmoona kestad korjatakse kokku, on täiesti võimalik, et mõni jääb ripakile.
Juhiks tähelepanu artiklis mainitud asjaolule, et kõigist leitud padrunitest ja lõhkekehadest tuleb teatada politseile – kas tõesti Päästeametist öeldi sedasi??? Sellistest leidudest TULEB hoopis teatada Häirekeskust telefonil 112, mitte aga politseid.
positiivset ka orkaani ja kohalike suhetest: http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=45806&kat=1&y=0#