Olen väga suure osa oma elust elanud Saaremaal, Kuressaares. Väike, armas, kohati lausa idülliline provints. Siin ma sündisin ja kasvasin, käisin lasteaias ja koolis, sain uusi sõpru, kellest päris mitmega suhtlen veel tänaselgi päeval, tegin oma esimese suitsu ja ka päris mitmeid järgnevaid, jõin õlut ja mõnikord ka salaviina, käisin koolidiskodel, kus lõugasid vanadest kõlaritest tihtilugu Must Q, 2 Quick Start ja muud tolleaegsed muusikaveidrused.
Aga inimene kasvab, nii füüsiliselt kui vaimselt, tema väärtushinnangud ja maitsed muutuvad. Keegi ei pruugigi aimata, et Estonias ooperit nautiv härra on see sama teismeline vinninägu, kes aastaid tagasi odavamaigulisest tümakast eargasme sai. Mõningal juhul tekitavad kunagised seigad ja maitsevääratused vaid muhelema panevat nostalgiat või toovad kerge piinlikkusepuna palgele, ilma et tahaks neisse päevadesse ilmtingimata tagasi pöörduda.
Kodusesse Kuressaare linna on alati hea ikka ja jälle minna, ringi jalutada, nautida, klapid peas, linnapargi suurepärast rahu, vaadata, mis on muutunud, mis mitte, ning kuskil hubases kohvikus üks mõnus kohvi juua, õhtul sauna teha ja õlut juua. Eks ole, kõlab nagu spaapaketti nautiva vanaldase soome turisti päevakava ilma protseduurideta.
Ehkki ma tunnen oma kodulinna üle uhkust ja olen endiselt veendumusel, et Kuressaare on ilmselt Eestis üks paremaid paiku, kus elada, siis aeg-ajalt kodus käies nendin ma taas, et mõne kandi pealt on Kuressaare ikka provints mis provints, selle sõna mitte just kõige säravamas tähenduses. Võimalik, et asi on minus, kes ma naiivselt eeldan, et inimeste maitse-eelistused jõuavad nende üleüldisele kasvamisele järele.
Kõigi nende aastate jooksul pole aga Kuressaare ööelus suurt miskit muutunud. Kultuurilises plaanis küll, arvestades regulaarselt toimuvaid jazz- ja muid kontserte, samuti Sadhu jämmi, mis on tõesti vaimustav ja arvestatav ettevõtmine sellises väikeses kohas nagu Kuressaare seda on. Aga see on paraku kahjuks vaid väga harv ja väike osa sellest, mida linnas nädalavahetuse õhtuti ette on võimalik võtta. Kui pealinna klubide virvarr lööb silme eest kirjuks ning pakub žanriliselt läbi teatud ürituste ja sündmuste kohati lausa väga peenikest nišimaitset, siis Kuressaares on juba aastaid prevaleerinud peaasjalikult raadio.
Miks raadio? Sest tegelikult võib inimene samahästi kodus mõne kommertskanali mängima panna, mõistmaks, et klubis käib märkimisväärses ulatuses selle sama programmi kordusettekanne. Mõistan – inimesed tahavad ka klubis kuulda tuttavaid lugusid, et nad tunneksid end mugavalt, nagu kodus(!?). Ilmselt ei ole see küll päris paljude jaoks niimoodi, kuid vähemasti minu arvates on just muusika see, mis klubis loeb. Loomulikult juhul, kui alkoholi tarbimise tõttu konditsioon juba selline pole, et kõrvad enam suurt miskit ei erista.
Pahatihti peab aga üks inimene, kes on teismeliseea piinlikkust tekitavast vaibakloppimisest välja kasvanud, Kuressaare klubides end vastavasse konditsiooni viima.
Kunagi oli linnas kaks klubi, kuniks tänavu üks veel juurde tehti. Ja milleks ikka jalgratast leiutada, nii et tehti samasugune nagu teised kaks juba ees. Ei, ma ei räägi interjöörist. Kui klubi puhul peaks eelkõige olulist rolli mängima muusikaline interjöör, siis minu pärast toimugu pidu kas või kuudis või angaaris.
Mõneti olen endiselt idealist ja mõtlen, et ehk tekib ka minu kodulinna üks selline klubi, kus omanik on missiooniks võtnud lisaks oma külastajate joobeseisundi tekitamisele neid ka veidi muusikalises plaanis emmata ja nende hinge eest hoolt kanda. Selle asemel peksab kõlaritest aga taas mõni koletu ühepäeva popsensatsioon või mõni juba Raadio 3 eetristki välja langenud Metallica pala, millele järgneb tüüpiline “töstke oma käed üles, rahvas”. No kamoon!?
Nojah, ega paljude jaoks polegi suurt vahet, neidiseid, kes oma jumega teeksid silmad ette ka Osturalli ajal väliputkast müüdavatele grillkanadele, leidub jätkuvalt. Leidus 10 aastat tagasi, leidub ka nüüd – kusjuures nad ei pea isegi nokastunud olema, et klubisse raadiot kuulama minna, noh, reeglina nad seda siiski vist ka on. Olgu rahus.
On nemad ja on ka paljud teised. Mina kaasaarvatud. See on sunnitud seis ja selle hind, kui tahad Kuressaares klubis jaurata, aga raadiot kuulata ei taha. Mannetu värk, kohati isegi piinlik. Välisel vaatlusel tundub ju, et inimesed on rahul, aga kui inimesed ei oskagi paremat tahta? Või kui neil tegelikult polegi valikut?
Ma ei taha mingil juhul öelda, et Kuressaares pole ühte sellist klubi vaja, kindlasti on. Aga mitte kolme, praktiliselt identset kohta, kus on sarnane muusikaline kujundus. Sama hästi võiks teha kolm söögikohta, kus on üks ja sama menüü.
Kõige kurvem on see, et kõigele sellele pole alternatiivi Kuressaare linnas või kui ka on Jazz del Mari ja Sadhu jämmi näol, siis see on küllaltki episoodiline.
Kui minu põlvkond veel kuidagimoodi püüdis seda skeenet muuta Kuressaares ja korraldati alternatiivseid üritusi, kus oli tõesti rõhk eriilmelisel muusikal, siis tundub, et praegu pole ühtegi sellist eestvedajat, kes provintsi nädalavahetuse öös toimuva vaibakloppimistuhina sekka suurlinlikku muusikahõngu suudaks tuua. Ehk see muutub. Võiks ju.
Priit Pruul
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kust nii tark laps tuli! ;-) Kui tunned et on puudu, siis tule ja tee, miks keegi teine peab “teie põlvkonnale skeenet looma”??? Mannetu põlvkond järelikult.
Eks ikka nõudlus tekitab pakkumise…..tuua Kuressaarde häid alternatiiv bände on kulukas, mitte võimatu, mida kunagi tõestas pidudesari nimega maalune ent kulukas. Esmajärjekorras on puudu koht. Klubid ei taha, squattime (mahajäetud hoonete omavoliline kasutamine) lõppeb teate ise millega – diletantide avangardi juhtumi näitel. Kuursaal suvel loodetavasti pakub võimalusi..aga mine tea…
Üks iga nädalavahetus elava lavaga alternatiiv pub oleks unistus, mis nähtavasti finantsipoolest peagi kokkukuivaks.
Seniks aga kui raadiost kõrini Sadhu pakub vaheldust iga nädal tunni jagu vaheldust – mixcloud.com/sadhutape
Toimub ka siin alternatiivüritusi, iseasi, et need pole tihtipeale laiemale avalikkusele avatud. Ela kohapeal ja suhtle inimestega ning ilmselt saad neile ehk ka kutse. Aga neist, mis on olnud avatud, on lisaks artiklis mainitutele kasvõi näiteks Maaalune oma erinevates reinkarnatsioonides täiesti OK ettevõtmine olnud.
Käisin ka mina kunagi nendel alternatiivpidudel, päris kihvt oli. oleks nad neid ainult rohkem reklaaminud, oleks veel vägevam olnud. huvilisi ometi oli. eks see ka põhjus miks asi kokku kuivas ja “maa alt” välja ei tulnud.
No.. Tahaksin ikka mainida, et loo autor ei virise niisama, probleem on olemas. Ja selle olukorra muutmise kohta võin Toomasele öelda vaid seda, et omal ajal korraldati tõesti mõnusaid alternatiivsema muusika üritusi loo autori ja teiste andekate noorte muusikute poolt. Ning need tõid tõesti uusi tuuli, kuid praegune muusikaline noorem põlvkond on just kui talveunne vajunud. Võetakse küll osa erinevatest konkurssidest, kuid iseenda algatatud üritusi enam ikka naljalt ei leia. Asi pole üldse selles, et inimesed vajaksid mingeid kuradi kutseid god knows kelle privet party`dele, vaid selles, et reaalne avalik alternatiiv on puudu!
mo meelest ka! miks ma pean tulema Saarde ja ootama, et oh, äkki keegi kutsub mind mõnele vanamahajäetulagunenudmaja-peole.
ja ma usun, et loo autor ei pidanud silmas pelgalt alternatiivi all alt. muusikat nagu too maaalune jms. hääd klubimuusikat on ju ma žanrideviisi =)
Merepäevadel toodi reggae legend Quiqe Neira Kuressaarde…..tõstke käed, kes seal käisid. Mina olin kohal, kahju oli vaadata kuidas maailmanimega alternatiiv artist annab kogu hinge 29 inimesele lava ees…..kellele seda tehakse siis?
see ei ole ikka päris nii ka. milleks siis üldse klubides muusika on?
muusika on atmosfäär, emotsioon. arvata, et keskkond ei mõjuta inimest pole küll küps mõttemaailm.
Kunagised linnateatri peod oli väga toredad. Kui praegused noored neil käinud ei ole, ei oska neist ka ilmselt puudust tunda.
No aga see tapab ikka igasuguse meeleolu ära, kui Kuressaare “kuumimas ööklubis” muud ei ole kui Kariibi mere piraatide remix, mille puhul võib kindel olla, et jägmisena kuuleb ühe loo Metallicalt. Miks ei võiks end uuema muusikaga kurssi viia ja vaheldust otsida. Nukker värk.
Jutt jumala õige. 10 punkti!
Kae ,vana peerukott teeb ka häält
Priit, sa oled tark poiss, mäletan sind koolist isegi, teisuguseid sonimütsipoisse on ikka igas lennus olnud, ja eks nad on ka ennast alati kultuuremaks pidanud kui ülejäänud, samas proovi siis ka natuke kõrgemalt lennata, kui matkides SÜG-i Eesti keele õpetajate poolt kõigile tuntud kirjutamisstiili, samuti “Võsareporteri” stiilis metafoore/võrdlusi ala grillkana vms
Igatahes
Muusikamaitse on minu meelest nagu söögimaitsegi, eks igaüks sööb seda mida ta ise tahab, ja kui sul mingi makaron vms ei maitse siis sa ei suuda ju iseennast seda maitsvaks pidama sundida. Isegi kui kinnitad endale et see on hea ja tervislik. Muusikamaitse ei peegelda tingimata inimese vaimuväärtusi ju, pigem ma ütlen et kõige kirkam kriit ei ole selline inimene kes tuleb ütlema et sinu muusikamaitse on paha ja sinu oma mitte. Selline veidi pealesurutud värk. Paraku jah Kuressaares on tümakapoisid ja eks see pole ka minu maitse, ja mulle meeldib pigem selline kitarrimuusika, ja ka mulle ei ole saaremaal midagi väga, kuigi meil neid esindajaid siin ju on: kuskil kesksaaremaal on trashmetalipoisid, siis natuke edasi tulevad pungipoisid, ja muhu on ju täitsa siuke metsatöllimetal, kes esivanemate eest kätte maksma kipuvad liivlastele. Samas nagu nad kõik aktsepteerivad üksteist, mida ma ei näe sinu jutust siin. Üks härrasmees hakkas kunagi saksamaal ka tervet rahvust hävitama, kuna nad ei olnud tema teetass. Mulle jälle ei meeldi sinu muusika väga. Lihtsalt ei istu poolkarvakasvand imeliku riietumisstiiliga noorsandid laval siukse malbe muigega üksteisele otsa vaatamas kui teine mees ka pilli mängib, laulja teeb ebamääraseid häälitsusi, boheemimaiku publik õõtsub kaasa, kes arutab mis sämplit kus tema kasutaks, igaüks on asjamees. Mina tahan fiilingut, ma tahan seda et ma tunnen et ma olen kontserdil, ma tahan oma raha eest midagi saada, teiemasti konserdil ma ei saa, see on pigem selline kus ma lähen oma daamega käest kinni, seljas dzemper kust alt paistab triiksärgi krae, velvetid jalas, lisaks mõni kulunud kets varbaotsas, daamega seal ümbert kinni õõtsume. Fiiling on, aga sama fiilingu ma saan ka mingi vello orumetsa suvetuurilt sumedal suveõhtul lossipargis. Ma olen elus tohutult raamatudi läbi lugenud, ülikooli lõpetanud, aga no kurat teie muusika ei paku mulle absoluutselt mingit vaimutäidet, no mitte kuskilt. Ju ma olen loll siis. Samuti ma ei mõista neid inimesi kes sellist muusikat teevad. Üldjoontes õpivad mingit pehmet eriala ülikoolis või mingit kultuurijama, 10nest inimesest 8 ei hakka kunagi sellel erialal tööle, ja see diva-generatsioon, kes nädala sees tööl käivad et neid lauljaid ja kirjanikke ja pillimehi jms üleval pidada, siis neile veel öeldakse et teie maitse on sitt…
Pigem on asi nii et selle asemel et seal laval ulguda ja naeratada ja karvu kasvatada, minge käige tööl, minge trelleborgi, merinvesti, minge lõhkuge puid. Muusika maitsega on nii nagu autodega, kui mingil autol on vähe austajaid, siis see auto on üldjoontes pask, sa võid öelda et see on stiilne jms, aga paraku nii on. Kui teie muusikat keegi kuulata ei taha, siis ei ole rahvas loll, siis tehke paremat muusikat. Ootan juba kui mingi räpimees või gootimetalist arvamusloo kirjutaks sinna. Võtke nüüd natuke tuure tagasi eks:)
Eks merepäevadega ole sihuke asi- inimestel on meeles, et varematel aastatel toimusid kontserdid seal kõigile tasuta. Ja miks peab üks reggaebänd esinema telgis( mis lausa summutab akustikat) kui võiks esineda vabaõhulaval? Edasipidi võiksid korraldajad mõelda sellele, et olgu piletiga, aga ikkagi vabaõhulaval ja las need, kes piletit ei raatsi osta, kuulavad siis eemalt seda muusikat. Ise käisin sellel kontserdil, oli küll vahva, aga ei meeldinud, et telgis toimus.
Auutori teemapüstitus on igati asjakohane. Omalaadne paradoks on kommunikatsioonivahendite rohkus (lõustaraamat,telefonid 24h, twitterid jne), mis jätab mulje, et info levib jube hästi, samas levibki hästi ainult pealiskaudne info (köördsilmne opossum, justin bieber jne). Huvigruppidel on omad klannid ja need omavahel eriti ei lävi. Kes midagi head tahab nautida, peabki selle ise korraldama. Autor võiks eeskuju näidata, aga kuulutagu korralikult välja ka…
mina ei ütleks, et pealinnas see klubide muusikavalik oluliselt mitmekesisem oleks. Valdavalt ka ikkagi raadio muusika. Mõni koht kus ka haussi mängitakse ja rnb-d, kuid üldiselt ka kõik.
kõik klubisse jooma ja musa kuulam vot pop siis ! nahui siin mõkutate irw nö klubi haiged totakad ?
JAAAAAAAaa
maaalusel on käinud väga häis esinejaid. erinevatest rahvustest. isegi argentiinast. kes käis, sa suure elamuse.
Eks rahvaarv paneb asjad paika. Kuressaare suguses väikelinnas mingit alternatiivmuusika kohta teha on majanduslik enesetapp. Paar kuud võib-olla kannab välja ja siis vajub ära. Vaadake teisi Eesti väikelinnu, pole see olukord sugugi parem. Enamikes sama suurusega väikelinnades (Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide, Võru, Valga jne) ongi kaks-kolm niinimetatud klubi, mis põhinevad raadiomuusikal, vahel sekka mõned eriüritused või live-bändid.
Suht asjalik jutt aga suhteliselt point vend, jutt hea ja magus aga tule tee kui sul idee on, miks teised peavad tegema… ah mis siin rääkida minuarust need klubid ei anna klubi mõõtu väljagi, niisama mingi kemmergus kõrvaklapid peas mingit elmarit kuulates, väga point värk. Üleüldse klubid on ühed mõttetumad kohad üldse. Ons vaja pm terve nädalavahetus raha kulutamise ja mingi mõllamise peale ära raisata, kui saab teha midagi väha mönusat ja kasulikku. Tihtipeale näen, kuidas ühed ja samad vandersellid kükitavad parklates ja klubides, suht näha, et midagi asjalikku pole tänapäeva noortel teha, või siis oskused tahtmine puudub? Odav värk.
sealt koorub välja ühiskond,kes elule lapsed pere,töö äri jne…,kes jääb klubis suhu võtma nautima?
Mina ütleksin nii, et antud juhul kõlab jutust läbi keskuse ja perifeeria vastandamine. Kõigile neile, kes elavad ääremaal (milleks autor Kuressaaret peab), julgen ma kinnitada, et ega Tallinnas ja Tartus need asjad paremad ole. Täpselt samad lood!
Kui linnas on kolm klubi ja kõigile kliente jagub, siis so what? Järelikult nii ongi hea ja “raadio” ongi mainstream.
on seda jazzi liigagi palju. kõikidel üritustel.
Lausa koomiline on näha, kuidas inimesed peaaegu olematust sädemest tuld võtavad, tegelikust probleemist sujuvalt üle liiguvad ja väga kiiresti väga isiklikuks muutuvad. Kui veab, saab sekka isegi m6ne sõimusõna. Seoses sellega, et ma seda kommentaari siin parajasti kirjutan, söön ma ka oma sõnu ja ja lähen samuti artikli sisust sujuvalt üle, sest ma ei saa lihtsalt mainimata jätta kuidas säherdune käitumine mind närvi ajab.
Inimesed kirjutavad ikka sellest, millel on kõlapinda, mis neid ennast ja teisi huvitab. Millestki, mis võib-olla muutub, kui artikkel on välja tulnud, kui keegi on kuskilt otsa lahti teinud ja julgelt rääkinud sellest, mida nemad asjast arvavad, mitte ei ülista pimesi ja meeleheitlikult sisutühjust ja pealiskaudsust lihtsalt selle pärast, et nad ise väga ei julge.
Kuidagi puberteedieale kohase käitumisena näib autori isiku mõnitamine, enda äärmiselt keskpärase mõtteviisi peale surumine ja kõige tipuks eksistentsialismiprobleemides vaeveldes püüe ja soov kõiki, kes vähegi häält teha ja erineda julgevad, paika panna.
Ilmselgelt põhjus, miks selline artikkel lehte lasti, näitab, et keegi kuskil arvab veel nii ja on autoriga ühel meelel. Muidugi ei tähenda see, et diskuteerida ei tohiks, aga ma loodan, et autori isiklikus elus tuhnimine ja absoluutselt tähtsusetutele detailidele tähelepanu pööramine ei ole veel argumenteeritud vestluse põhiprintsiibid.
Issanda loomaaed on nii kirju, et viisakusel ei ole enam kohta, kuhu varvaski maha toetada.
Mis see jazz siia puutub?
Väga hea üleskutse Priit.)
Minu jaoks on alati olnud probleem korraldamisel ruumide leidmine ja aasta aastalt on see muutumas üha keerulisemaks- võibolla otsin ehk valest kohast. Ka see aasta on plaan korraldada üks MAAALUNE (MAAALUNE13) kuna detsembrit võib pidada nö Maaaluse sünnikuuks. Saame kuue aastaseks- kõlab päris uhkelt aga kui arvesse võtta et üritus toimub aastas kolm korda siis mõne jaoks on seda ilmselgelt vähe. Praegugi olen situatsioonis kus mul on broneeritud tehnika, kokkulepped esinejatega aga ruume veel pole… :) Kuid küll kõik laheneb nagu alati :)
Kindlasti ei rahulda Maaalune kõikide inimeste huve kuna tõepoolest muusikaliike eksisteerib sedavõrd palju… Ilmselgelt oleks ka maaaluse kontseptsioon rikkalikum ja muusikavalik suurem kui minu rahakott ja hulljulgus suuremad oleksid. Üritan üldjuhul leida kesktee selles osas ja kuna valdavalt eakaaslased on kõik mandrile ära valgunud siis üldiselt muusikat valides mõtlen noorematele inimestele, aga publik on siiski kirju vanust silmas pidades.
Kohtumiseni aastavahetusel….kui ruumid leian :D
MAAALUNE
Selectale!
Vabaõhukontserdid on ju ikka ilmastiku riskiga. Juba mitmel aastal on vihm ja tugev tuul vabaõhuüritusi vussi ajanud. Seetõttu on ju merepäevadeks üles pandud telk.
Kindel see, et merepäevade korraldajad ei sooviks raha kulutada selle kalli telgi püstitamiseks, kui võiks alati hea ilma peale loota.
Ei saa poindist aru. Mille üle vingutakse? Üritusi täitsa piisavalt. Mainstreami kuulajaid rohkem e. nendele ka rohkem üritusi.
Vingujad on tavaliselt need kes ütlevad, et ei ole ja olemasolev on sitt. Ise nad ei korralda ja siis kui midagi tehakse, siis on esimesed vingujad kes ütlevad, et kallis pilet, halb asukoht, mõttetu kuupäev vms.
Hoopis lihtsam on ju sellele “lihtsale inimesele” üritusi korraldada kes on asjaga alati rahul.
muidu vaimumoonakad pressivad igast nurgast peale. Miks ei ole, miks ei tehta, miks nii vähe, miks ni palju jne. Iga maitse ja iga tahtmise järgi ei ole lihtsalt võimalik käia, seda esiteks. Teiseks, kui prooviks siis ise midagi teha ja samas jääb arusaamatuks, miks siis hädaldaja ei tegutse kui näeb “turul” nišši!!?? Kolmandaks, jääb mulje et kogu aeg peaks Kuressaares midagi toimuma, kogu aeg peab olema mingi möll Siit võiks otsida ka põhjusi selleks miks meie inimesed on nii ebastabiilsed, närvilised ja lapsed nn. “hüperaktiivsed” (ehk parajad kaagid). Lõputu “pidupanemisesoov” on viinud selleni, et hariduse omandamine, töölkäimine ja muidu normaalne ja tervislik käitumine on just kui teisejärguline. Vajadus pidutsemise ja laaberdamise järgi, sellest on kujunenud omamoodi sõltuvus või narkots. Kõik need puudutud koolitunnid ja haiguspäevad – need kõik omvad otsest seost sellele lõputu laamendamisega. Kuid seda ei taha muidugi keegi tunnistada endale. Umbes nii, et ega minu kohta see ei kehti.
Mõistlik lahendus oleks mõnes klubis lihtsalt mõni alternatiivsema muusikaga sari käima lasta. Kui ei vea välja, siis ei vea, aga keegi päris põhja ka ei kõrbe.
Sigudik see pole sul yldse uudne idee.. kui sa vaid teaks kuidas Kuressaare klubid tõrjuvad seda- nad kardavad alternatiivsed sarja oma kavva võtta nagu see oleks mingi kohutav monster kes peletab minema nende kylastajad.. Ometigi pool rahvast kes neil klubis sees passib on seal lihtsalt olude sunnil kuna lihtsalt muud pole võtta :D… mõnus
Idee on hea, vana ja proovitud.Probleem on lihtne – Pole sellist sorti aktiivset rahvast niipalju Saarel, kes käiks ja toidaks sellise koha regulaarselt ära. Ma ei väida et selliseid inimesi poleks , aga nende arvukus on pisike ja ja seda kokku saada on keeruline
Enne kui pole Kuressaares elanike arv 100 000 inimest, ei hakka siin saarepeal mitte midagi arenema. Turgu on kõvasti aga nõudlust ei ole! Inimesed on nii ära jaotatud, et ongi, et 10 inimest kuulavad üht muusika stiili ja siis teised 10 teist ja niimoodi ei tule midagi välja.
Nii, et jääme ootama!:)
All-War paneb ikka päris hästi. Ta võiks hakata hoopis raamatuid kirjutama, mina küll ostaks. Loo autor võiks vahelduseks kõrvaklapid pargis jalutades peast võtta, muidu käib nagu kurt ringi.
Tegelikult oleneb kõik ikkagi turust, s.t kas korraldaja on võimeline end majanduslik üleval pidama. Selge on see, et kolmest klubist üks kaob varsti ära, sest kolme jaoks on rahvast liiga vähe.
Ööklubide, minuteada, üritatakse ka ikkagi traditsioonilisele tümpsule vaheldust pakkuda. Suurimas klubis oli (vist on praegugi edasi) ansambilte külaskäigud ikka moes veel- Rock Hotellist kuni Saaremaa oma noorte lauljateni välja, kõik ära käinud.
Aga kardan, et kapitalism seab selliste asjade pidevale korraldamisele omad piirid- pole piisavalt publikut, pole seega ka sissetulekut.
Ööklubi pidamine pole aga odav lõbu- töötajad tahavad palka, kallis heli- ja valgustehnika hooldamist.
Ja kindlasti pole päris nii, et kuna klubirahval pole sinuga sarnane muusikamaitse, siis nad on mingid alaväärtuslikud muusikatarbijad ja tuleks õukonnast välja heita, sest kuningas kuulab ooperit.
Muidugi, eriti muljetavaldav on sinu kui muusikateadja avaldus, et klubis mängitakse ainult tümpsu. Ka klubimuusika koosneb tänaseks kümnetest eri muusikastiilidest. Olles ise samuti Estonia külastaja (kavas minna näiteks La Traviatat vaatama), ei pea ma klassikalist muusikat ainult viiuliheliks, samamoodi nagu klubimuusikat (mida on aeg-ajalt äärmiselt tore nautida) ainult lihtlabaseks tümpsuks. Samakaua kui õpivad oma ametit viiuldajad, peavad profesionaaliks saamiseks praktiseerima ka miksivad diskorid ja head helimehed.
Ja kui oled hea promootor, suudad kokku ajada meeskonna, kes sinu tegelikult ju täiesti õige märkuse – alternatiivsete muusikaürituste puudumise- ära lahendaks ning tooks Saaremaale korraliku üritustesarja. Edu igatahes!
no Kuressaare klubides on suht tavaline kui pool õhtut mängib dj lihtsalt kellegi mixteipi… ja vahest on need mixteibid ka kyllaltki kehva kvaliteediga ytleks et 128kbps :) .. Kindlasti paljud petab ära sellise ´actiga´aga minu jaoks on ikka päris igav. Ja kuigi ma satun Saaremaal klubidesse vast 4-5 korda aastas pean tunnistama et muusika on siiski väga yksluine.. mul jääbkohati tunne et viimased 4 aastat ketravad samad lood ja kohati võibolla ka samad mixteibid … Hea meel ńõustun Saarlase kommentaariga´ laadi inimeste yle kes seda olematut muusika elamust saavad võrrelda viiulimängijate elutööga ja Estonia ooperiga, minul kahjuks suuremad nõudmised :)
“…nautida klapid peas linnapargis suurepärast rahu…”
Tegelikult kardetakse rahu ja vaikust. Koguaeg peab klapp peas olema. Ilma mürata ei ole rahu. See on nii hämmastav, samas ka hirmutav. Inimene kardab vaadata enesesse, sest sealt kaigub vastu tühjus, ebakindlus ja tihti ka lootusetus.
See juhtus kevadel. Upalt tuli liinibussi peale 12 õpilast, üheksal olid klapid peas, suud liikusid (arvatavasti näts), pilk liikumatu…
Oli kevad, oli laulu, aga linnulaulu kuulsid need kolm, kes tulid bussi klappideta. Ootepaviljoni tagune sarapik helises linnulaulust.
hea, kui keegi üldse midagi teeb. lihtne on viriseda, aga ega ürituste korraldamine ei ole lihtne. mina ei oskaks.
keegi eespool kommenteeris: “Mina ütleksin nii, et antud juhul kõlab jutust läbi keskuse ja perifeeria vastandamine. Kõigile neile, kes elavad ääremaal
(milleks autor Kuressaaret peab), julgen ma kinnitada, et ega
Tallinnas ja Tartus need asjad paremad ole.”
kinnitan, et on küll palju paremad. palju-palju paremad.
No kus nüüd tuli üllatus: Kuressaare ongi ju kolgas!
Mis sa arvasid siis et masendavad väikelinnad on kuskil kellegi jaoks testsugused?
Saa täiskasvanuks!
Sina käid Tallinnas ajaga kaasas oma arust, paljud peavad ka seda linna tühjaks urkaks ja sina neid, kes seda räägivad, punnitajateks…
Käige kus tahate ja kommenteerige kuidas tahate. Saate 33 ja kirjutate autori sõnavõtule kahel käel alla või on teil terendamas beibe-rullnoka kuulsusrikas karjäär. Rohkem pole öelda.
Autor nagu mingi 15 aastane, et ööklubides eargasme otsimas käib? Inimesed käivad ikka suhtlemas klubides.
Täiskasvanud ja küpse mõttemaailma inimesed panevad klubis mängivat muusikat sama palju tähele kui liftimuusikat.
Loen neid viimaseieid kommijaid ja lausa imestan kui targad nad on,kes kõike teemasid valdavad lausa super. Olete vist mitmekordse kõrgema muusikalise haridusega ja väga kompetentsed,sest inimesed kes teatud teemasid kommenteerivad on väga suured asjatundjad vähemalt mina eeldan seda. Ei saa olla ju võmalik,et lüpsja-karjatalitaja võtab sõna lennuki ehitus teemadel või sukavarda veeretaja hakkaks kirurgi õpetama kuidas üht või teist operatsiooni teostada. Nii,et järeldan eelnevate kommentaaride põhjal,et kõik viimased kommijad on vähemalt Muusikaakadeemija haridusega.
Vabandust, kui solvasin autorit, ehk väljendasin ennast valesti. Mind häirib selle asja juures see et inimene, kellel on inteligents, kes näeb probleeme, kellel on tuttavaid, kes on temaga ühel meelel, kes on ka targad inimesed. Et sellise inimese elu juhtmõte on, et kuidas noored panna mingid kindlat tüüpi laule kuulma. Sellised inimesed peaks kas poliitikas olema, või tegelema asjadega, millest oleks reaalset kasu üldise elujärje parandamisel, jms SUURI tegusi tegema ja alles siis kui maailm on parandatud, mõtlevad inimesed rohkem kultuurile, neil on aega ja ressurse end rohkem harida. Praegu kus olukord on see et kui hunnikute viisi noori, kes kuskil lihttöölised kommiraha eest, või gümnaasiumi viimastes klassides käivad, nad ju tahavadki ennast lihtsalt umbe tõmmata ja tümmi kuulata nädala lõpus. Minu arust midagi muuta oleks suht nö pärleid sigade ette teema. Autoriga olen nõus et nö kultuurset muusikat peaks ka levitama, aga selle tegevuse taga peakski olema selle muusika tõsine austajaskond. Aga paraku see austajaskond on autori enda tutvusringkond, nii et ta peaks seal ringi vaatama, et kellest asja saaks. Samuti peaks ka rohkem promoma seda Sest undergorund jms sõnad oma seltskonna suus ei too publikut. Samuti mul kunagi ka paar sõpra käisid seal linnateatri pidudel, tundsin isegi huvi et kes seal on ja mis seal tehakse, aga sain pigem sellise suhtumise osaliseks, et kui ma ei ole minu eelnevas kommentaaris kirjeldatud tüüpi inimene, siis ma sinna nagu väga oodatud ei ole. Minu arvamus on ikka see et priit läheneb probleemile valest otsast, ehk siis kuulajapoolsest otsast, proovi korra läheneda muusikategijapoolsest otsast.
Veelkord vabandan kui solvasin autorit kui isikut. Üritasin kritiseerida teatud isikutüüpi, kelle suhtumine ongi et “Mina olen kultuurne ja sina ei ole, sest sina ei ole nagu mina”
Alati arvasin, et ma ei oska tantsida, aga nyyd siis selgub et hoopis muusika on vale.