
KELLE POST? Majaperemees ei teadnudki varem, et purunenud juhtmeid tuleb tal endal posti otsa parandama ronida, ning lubas nüüd asja lähiajal täpsemalt uurima minna.
Foto: Erakogu
Peremees remontis ise tuulega purunenud elektrijuhtmed, kuna kohale rutanud rikkebrigaad teatas, et see ei ole nende töö.
“Täitsa lõpp, mehed välja kutsutud ja ei suvatsegi posti otsa ronida!” oli Mustjala vallas Panga külas elav mees (nimi toimetusele teada) nördinud ning lisas, et kohale tulnud elektrikud soovitanud tal ise midagi ette võtta.
Kogu lugu sai alguse möödunud laupäeval, kui oma maakoju sõitnud mees avastas, et tema talus puudub elekter. Riketenumbril helistanud peremehele lubati, et probleem lahendatakse. Kuna pühapäeva hommikul ei läinud lamp ikka veel põlema, otsustas mees veel kord Eesti Energiaga ühendust võtta.
“Külmkapid ja värgid olid juba sulanud ja mõtlesin, et kas tõesti keegi ei tule vaatama,” rääkis peremees, kelle suureks üllatuseks oli teatatud, et brigaad käis juba kohal. Kuna temal ikka voolu ei olnud, lubati mehed tagasi saata. Pühapäeval kella kolme ajal brigaad tuligi ning avastas, et posti otsas on juhtmed puruks.
“Nemad ütlesid, et see ei ole nende rida ning soovitasid ise vaadata, kuidas korda saab, või linna avaldus teha,” ütles peremees. Kuna tal puudub võimalus tööpäevadel ametiasutustesse minna, otsustas ta kuulda võtta soovituse esimest poolt ja juhtmed ise ära parandada.
“Läksin alajaama, võtsin voolu välja, ronisin posti otsa ja parandasin ära,” rääkis 58-aastane peremees, kes on heas vormis ja kõrgust ei karda.
“Vähemalt sain voolu majja,” ohkas ta, lubades, et läheb siiski millalgi selgitama, mis täpselt juhtus.
Eesti Energia Jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juhtivspetsialisti Villord Laulu sõnul said nad Mustjala vallas Panga külas asuvalt kliendilt teate laupäeval kell 22.26. Kohapeale sõitis riket kõrvaldama partnerfirma brigaad.
“Selgus, et kliendi maja varustavas Panga alajaamas on väljas ühe liini kaitselüliti,” ütles Laul, kelle sõnul lülitati kaitselüliti öösel sisse. Et klienti öösel mitte häirida, ei saanud rikkebrigaad sel hetkel kliendi juures pingeid kontrollida.
Pühapäeva hommikul tuli Laulu sõnul samalt kliendilt teine teade, et majapidamine on vooluta. Sel tormisel päeval oli Saare maakonnas kümneid rikkeid, mistõttu dispetšer sai partnerfirma brigaadi Panga külla saata lõuna paiku.
Villord Laulu sõnul tehti kindlaks, et rikke põhjuseks on kliendile kuuluv majast posti otsa suunduv kaabel, millel on klemmid murdunud. Laulu kinnitusel selgitas elektrik kliendile, et rikkis kaabel kuulub viimasele ning selle rikke kõrvaldamiseks tuleb kliendil endal otsida kedagi, kes asja korda teeb.
Jaotusvõrk saab elektrivõrku hooldada kliendi liitumispunktini, sealt edasi algab osa, mille eest vastutab tarbimiskoha omanik. Kliendile kuuluvate kaablite ja ühenduste parandamine on tasuline teenus, mida saab tellida elektritööde firmadest, ja seda Laulu sõnul kliendile ka selgitati.
Saarte Hääl küsis arvamust ka pikaajalise elektrivõrgutöö kogemusega spetsialistilt, kelle arvates on elektriposti otsa ronimine või mitteronimine elektriku otsustada. Kui tal ei ole kasutada tõstukit ja ta hindab posti otsa ronimist ohtlikuks, näiteks seepärast, et elektripost on mädanenud, on see igati õige otsus.
Kui katkestus jäi liitumispunktist kliendi poole, siis tuleb selgitada, kust algab kliendi hallatav osa. Elektrik talle antud töökäsku ise laiendada ei tohi.
Kui elektrik tõesti soovitas kliendil endal posti otsa ronida ja juhtmeid ise parandada, oli see läbinisti vale soovitus, mis ei kannata üldse kriitikat.
Mees, kes posti otsa ronis ja juhtmed kokku sidus, tegutses täiesti isiklikul riisikol. Sellist omapäist tööd elektripaigaldise juures teha ei tohi. Julge hundi rind on küll rasvane, ütleb rahvasuu, kuid selline tegutsemine on elukardetav.
Põhioht on selles, et mõni teine tegelane alajaamast liini sisse lülitab.
Nõme organisatsioon see Eesti Energia
See kulla saarlased on alles algus, varsti hakkate ju ise ka tuld kustutama, piiri valvama ja kurjameid kinni pidama- ikka vabatahtlikkuse alusel.
Hambadki saab ju vastastikku ära parandada!
Jõudu
Julge hundi rind on haavleid täis mitte rasvane :D
Mees peab nüüd ootama arvet,mis tuleb tasuda rikkebrigaadi kohalesõiduks…
Meil oli siin sama teema. Postiotsas panid kaablid tormiajal tantsu ja tekitasid majja 380- 220 asemel. EE tuli kohale ja andis mõista, et se on teie enda asi kuna liitumispunkt on postiotsas ja see mis majja edasiläheb on meie teema. See, et ülepinge “puhastas” kõik säästupirnid, 6 toiteplokki, suure teleka ja külmkapi ei puutu nende pädevusse. Huvitav miks ma siis oma majas, omas keldris olevat voolumõõtjat näppida ja timmida ei tohi. Se ju postist majapool?
Paraku ongi asi selline, et kuni arvestini on EE rida, sealt edasi, enda probleem. Tavaliselt ongi enamjaolt arvestid sisendusposti küljes ja sealt majani jääbki enda toimetada, kuigi ei tähenda, et suvaline axsel ise postepidi turnima hakkaks. Endal õnneks asub arvesti eramaja koridoris ja seega EE majandab liiniosa täielikult.
tänan hoiatamast! Meile pannakse ka varsti uus kilp, tean seekord lepingu läbi lugeda.
Energiamonopoli nimi tuleks muuta – ei näe siin ammu nimes kirjutatud. Ta pole meie,sinu kui kodaniku oma – raha ümberkantimise masin nagu elamisluba vene miljonäritele tasuta.
Mina keeldusin liitumispunktist posti otsas-põhjendusega, et ma ei saa kontrollida, kus just võimalik rike olla võis.Tean, et tuul kipub juhet katki kiigutama just seal, kus see õhuliiniga ühineb.Liitumispunkt peab olema nii, et saad testri/indikaatori/lambiga sellele ligi.
Huvitav miks see liitumispunkt posti otsas peab olema? Võiks ju olla voolumõõtja juures?
Nalja kui palju ,aga pasunasse annaks küll kellelegi .Mees ronis,tegi korda,tahaks vanamammit posti otsa ronimas näha.Miudu väänatakse seadusi küll,aga nüüd….Süda läheb pahaks.
nõme jah see eesti energia,a taskupõhjast viimased sendid endiale kraapimas…
Eesti Energia on ülbeim asutus Eestis,lihtsalt vastik.
Maal ongi liitumispunktiks loetud uued kilbid pandud viimase posti otsa enne majja sisenemist. Vanasti olid majas sees, aga sinna ei saa näidu kontrolliks suvalisel ajal ligi ja sada muud häda. Asulates ju sama seis, kus liitumiskilp kusagil krundi servas ja sealt edasi maakaabel majani järelikult juba kliendi enda majandada ja parandada, kui juhtub selle läbi kaevama.
… tegelikult Eesti Energia koostööpartneri brigaad (või õigemine montöörid, sest sotsialismi ajast üle võetud sõna brigaad tähendab tegelikult kahte inimest) tegutses vastavalt eeskirjadele, loomulikult oleks võinud ikka inimesele rohkem selgitada (ja või aidata) kuid need mehed tegutsesid vastavalt Jaotusvõrgu kehtestatud eeskirjadele.
Eesti Energia VÕRGU-JA ENERGIALEPING ( A4 formaat lehe keskosas) on selline lepingu osa nagu TARBIMISKOHT kus kolmandas reas on LIITUMISPUNKTI PAIKNEMINE JA KIRJELDUS selle punktiga kirjeldatakse Jaotusvõrgu ja kliendi võrguühenduspunkti ja määratletakse piir jaotusvõrgu eletripaigaldise ja kliendile kuuluva elektripaigaldise vahel. tavaliselt on selleks mingid klemmid, õhuliinijuhtmed ja need klemmid kuuluvad veel Jaotusvõrgule ja klemmidele ühendatud juhtmed või kaabel kuulub kliendile.
Võrguühenduse punkti määras Jaotusvõrk, oma huvidest ja elektrivõrgu konfiguratsioonist lähtuvalt, kui maja sisestusjuhtmed või kaabel oli peenike siis määriti see kliendile pähe.
Selle kohta koostati uus kirjalik leping ja saadeti postiga inimesele allkirjastamiseks, kui allkiri all siis tuli üks eksemplar panna kirjaga kaasas olnud ümbrikku ja ümbrik panna postkasti. Sellega võttis inimene vastutuse enda elektripaigaldise eest. Rohkem ei ole midagi lisada siin, juu siis oli katkenud ühendusklemmist elamu poole suunduv juhe või kaabel, ja see on lepingu järgi inimese mure.
Teatavasti on võrguettevõtja kohustatud pidama arvestust elektrikatkestuste ajalise kestvuse kohta ja maksma kompensatsiooni piirlimiidi ületamise eest. Sinna alla kuulub ka rikke likvideerimise ajalise piiri ületamine, sellepärast Jaotusvõrk on sügavalt huvitatud määrata rikkekoht kliendi elektripaigaldisse, et see ei kajastuks SAIF´is ja ei kisuks üldiseid näitajaid alla.
Konkurentsiamet peab arvestust kõigi võrguteenust osutavate ettevõtete üle ja kodulehel on ka vastavad tabelid, tõsi aastase nihkega, kuid ikkagi. Vaadake kui kehvad on näitajad real 2.4 Riketest põhjustatud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas VKN § 5 (2) (CI) (SAIFI)
2.5 Riketest põhjustatud katkestuse keskmine aeg tarbimiskoha kohta aastas VKN § 5 (3) (SAIDI)
2.6 Riketest põhjustatud katkestuse keskmine kestus aastas VKN § 5 (4) (CAIDI)
Need kolm rida näitavad võrreldes teiste suuremete võrguettevõtetega et aastaid ei ole investeeritud võrgu töökindlusesse, ehk suuliselt on seda pidevat väljendatud, kuid reaalsed tulemused puuduvad (võrreldavad on FORTUM, VKG). Nii Fortum kui VKG alustasid ju enamvähem ühelt pulgalt, tõsi EE on neist kordades suurem kuid ka finantsilised võimalused on EE-l kordades suuremad
Kommentaariks niipalju, et tõenäoliselt on ka Joosepi majja tänasel päeval juba 230/400 V pingesüsteem viidud ning veelgi tõenäolisemalt juhtmete “tantsulöömisel” ei tõusnud pinge 230lt 400 voldile vaid tulenevalt ühe- või kahefaasilisest lühisest tekkinud löökvool (ning selle laine liikumine Joosepi majja) küpsetas läbi lihtsalt seina ühendatud tarbijad (kilbis oleva kaitse lahutusvool liiga väike, kaitse vananenud vms). Ühesõnaga liiga tugev vool, mitte liiga kõrge pinge.
Küll aga sellised mõtted, nagu alajaama kappide omavolilised avamised, seal lülitamised, posti otsa ronimised ja kaablite parandamised peaksid küll kõikide peast kaduma. Elekter pole mänguasi, õelge seda ka oma NSVLi aegsetele sugulastele-tuttavatele.
asetses majaperemehe vooluarvesti? Siiski on EE teenindada kuni arvestini,sealt edasi elamusse omaniku mure. Olgu see kaabel paigaldatud EE või omaniku poolt. Mul on tormi tagajärjel posti otsas ühendus katkenud,aga probleeme pole olnud EE poolt.
EE on asja igatpidid nii keeruliseks ajanud, et isegi elektriarvest ei saa enam esimesel lugemisel aru. Sellise ränga hinna eest eeldaks hoolivat teenindust.