Kalandusturismi võimalused on suuresti kasutamata (7)

MIKS MITTE TURISTI KALALE KAASA VÕTTA? Kalandusturism pakuks rannakalurile lisasissetulekut ja pikendaks turismihooaega. Fotol on kalapüügiga ametis Nasva kalurid Arvi Talk, Martin Mai ja Ülo Tammeväli.
Foto: Raul Vinni

Värskest uuringust selgub, et Saare maakonna rannakaluritest on vähesed huvitatud tulevikus kalandusturismiga tegelemisest.

Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži turismi- ja toitlustuskorralduse tänavune lõpetaja Kaire Aulik keskendus oma diplomitöös Saare maakonna rannakalurite soovile ja valmidusele tegeleda kalandusturismiga. Aulik põhjendas teema valikut sellega, et rannakalanduse madala tulukuse tõttu seistakse silmitsi olukorraga, kus üks osa siinsetest traditsioonidest ja ajaloolisest pärandist on hääbumas.

Kalureil puudub nägemus

Auliku hinnangul on kalandusturismi arendamine vajalik nii rannakaluritele kui ka maakonnale tervikuna – pakub rannakalurile lisasissetulekut, rikastab maakonna turismiteenuseid ja pikendab turismihooaega. “See on justkui üks osa saarelisuse identiteedist, mis muudab piirkonna veelgi unikaalsemaks,” märkis ta.

Paraku selgus uuringust, et Saare maakonna rannakalurid ei ole sugugi veel valmis kalandusturismiga tegelema. Kaire Auliku sõnul puudub neil oma nägemus pakutavast teenusest, puuduvad vajalikud teadmised ja oskused. Samuti tekitab segadust õigusregulatsioon ja puuduvad ettevõtlusega alustamiseks vajalikud ressursid.

“Läbiviidud küsitluse tulemusena selgus, et Saare maakonna rannakalurid ei ole huvitatud kalandusturismiga tegelemisest,” tõdes Aulik. Vähese huvi peamised põhjused on ajanappus ja rannakalurite kõrge vanus (keskmine vanus 61 eluaastat). Kuna kalasaagid on pealegi juhuslikud, arvatakse, et teenus pole Saare maakonnas piisavalt ligimeelitav. Päris lootusetu olukord siiski ei ole, sest esindatud on väike kalandusturismiga tegelejate huvirühm.
Vajavad motiveerimist

Toetudes uuringule, tõdes Kaire Aulik, et rannakalurite valmisolekut aitab suurendada näiteks kalagiidide koolitamine – tänu millele väheneb rannakalurite vajadus osata mitut võõrkeelt – ja teema senisest põhjalikum käsitlemine turismiarengukavades.

“Välisõppereisid, koolitused ja positiivsete näidete toomine kalandusturismiga tegelejatest annavad rannakaluritele uusi ideid ja motiveerivad neid millegi uuega tegelema,” tähendas Aulik.

MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp möönis, et kalandusturismiga tegelejaid leidub Saare maakonnas ka praegu, kuid potentsiaali on rohkemaks ja sellega tegelejaid võiks tõesti rohkem olla. Kalandusturismi arendamiseks on Kupu sõnul tegelikult omajagu ka panustatud. Seda kas või sadamate kordategemisega. “Kui on koht, kuhu välisturist tahab tulla või kust meie saame neid välja viia, siis see valdkond kindlasti areneb,” sõnas Kupp.

Potentsiaali on küll

Rannakaluritel, kes teenust mingil määral juba pakuvad, on tegevust seinast seina. Mõni pakub kalastajatele öömaja, mõni korraldab ka merematku. Neid, kes kalandusturiste merele kala püüdma viiks, on aga vähe.

Üks, kes tuleval suvel tahab kalandusturismiteenust pakkuda, on sõrulane Toomas Sepp Vana-Tooma turismitalust. “Kuna ma ise tegelen kalapüügiga ja tegelen ka turismindusega, siis püüan need asjad kokku viia,” rääkis Sepp.

Ta märkis, et aastad majutuse pakkumist on näidanud puhkajate suurt huvi aktiivse tegevuse vastu. “Üks selline asi oleks kindlasti kalapüük ja muu, mis sinna valdkonda käib – kala suitsutamine, erinevad road,” arutas Sepp. Tema hinnangul aitab selline panustamine puhkajaid kauem kohapeal hoida ning nii saab ka sissetulekut suurendada, mistõttu tuleks potentsiaal kindlasti ära kasutada.

Kalandusturism aitaks sissetulekuid suurendada
Selline tulemus ei ole ühelt poolt üllatus. Arvestades rannakalurite keskmist vanust ja samas kalapüügi kui traditsiooni konservatiivsust, on ilmselge, et eriti mugav oma tegevusvaldkonda laiendada ei ole.

Samas on just oma majandustegevuse mitmekesistamine viis, kuidas kalanduses hõivatud inimesel on võimalik oma sissetulekuid suurendada. See ei pea automaatselt tähendama, et hakatakse tegelema kalandusturismiga, see on ainult üks võimalus mitmete teiste tegevuste kõrval. Küll on aga kalandusturism üks selliseid valdkondi, kus kalur saab ehk ära kasutada oma kogemusi ja ka töövahendeid.

Ettevõtlusega tegelemiseks vajalike koolituste osas on riik võimaldanud Euroopa kalandusfondi rahastatava meetme “Kalanduspiirkondade säästev areng” kaudu igal kalanduspiirkonnal pakkuda kaluritele koolitust, mida kalurid vajavad.

Lisaks on riik läbi viimas uuringut “Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris”, mille raames kaardistatakse muuhulgas ka rannakalurite tegevuste mitmekesistamist, selleks valmisolekut ja koolitusvajadusi.

Rannakalurite julgustamiseks peaks ehk meedias veel enam kajastama just nende kalurite tegemisi, kes on oma tegevust juba mitmekesistanud, näidates sellega eeskuju.

Madis Reinup
põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja