Riik hakkab Tehumardil tee jaoks maad ostma (8)

Maanteeametil on kavas läbirääkimised Nasva ja Tehumardi kandi teeäärsete maade omanikega, ostmaks neilt maad, kuna kergliiklustee ei mahu olemasolevale teemaale ära.

Samas on maaomanikud ärevaks teinud maanteeameti tellimusel tee projekti koostanud OÜ Teedeprojekt, kelle kirjad on koostatud üsna nõudlikus toonis.

Projekteerija Margus Mikson teatab nimelt, et ette on nähtud “võõrandamine teile kuuluvalt kinnistult”, kuid kui palju ollakse nõus näiteks 600 ruutmeetri männimetsase maatüki eest maksma, sellest pole kirjas sõnagi.

Mikson märgib lihtsalt, et projekti koostamise käigus jõuti tõdemuseni, et olemasolevasse teemaa koridori pole kergliiklusteed võimalik ära mahutada ning seetõttu tuleb teemaad laiendada naaberkinnistute arvelt.

Teedeprojekt OÜ koostatud projekt käsitleb Kuressaare–Sääre maantee Nasva–Tehumardi teelõiku kilomeetritel 7,8–16,9. Kavas on parandada teelõigu katendit, ehitada välja ristumised ja rajada valgustatud jalg- ja jalgrattatee.

Maanteeameti Lääne regiooni planeeringute osakonna peaspetsialist Kalev Repp sõnas, et maa võõrandamise tingimused sõltuvad maaomanikuga läbirääkimiste tulemustest.

“Äärmuslikul juhul, kui maaomanik ühegi projektlahenduse variandi ega hinnaga nõus ei ole, näeb seadus ette sundvõõrandamise võimaluse,” osutas Repp.

Maaomanikud ärevaks teinud kirjad saadeti tema sõnul aga selleks, et omanik saaks anda nõusoleku riigiga maa võõrandamise suhtes läbirääkimistesse asumiseks.

“Läbirääkimiste alustamiseks tellib maanteeamet eksperdilt maa hindamise, mille tulemusena saame hinna, ja see on meie hinnapakkumise ja läbirääkimiste aluseks,” lisas Repp.

Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles Saarte Häälele, et see, kui palju maad kavatsetakse osta, selgub pärast projekti valmimist. “Tegemist ongi ainult tehnilise lahenduse kooskõlastamisega, mitte ei ole veel tegemist maa võõrandamisega,” sõnas ta.

Rääkides sarnastest varasematest kogemustest, nentis Kasesalu, et maaomanikke on igasuguseid ja nõudmised on olnud vägagi erinevad.

“Suuremate objektide puhul peetakse läbirääkimisi kümnete maaomanikega. Eraldi arvestust, kui palju maad on kokku ostetud, maanteeamet ei pea,” märkis Allan Kasesalu. “Juhtumeid, kus asi on läinud sundvõõrandamiseni, ei ole palju, kuid neid on ette tulnud.”

Print Friendly, PDF & Email