Maanteeametil on kavas läbirääkimised Nasva ja Tehumardi kandi teeäärsete maade omanikega, ostmaks neilt maad, kuna kergliiklustee ei mahu olemasolevale teemaale ära.
Samas on maaomanikud ärevaks teinud maanteeameti tellimusel tee projekti koostanud OÜ Teedeprojekt, kelle kirjad on koostatud üsna nõudlikus toonis.
Projekteerija Margus Mikson teatab nimelt, et ette on nähtud “võõrandamine teile kuuluvalt kinnistult”, kuid kui palju ollakse nõus näiteks 600 ruutmeetri männimetsase maatüki eest maksma, sellest pole kirjas sõnagi.
Mikson märgib lihtsalt, et projekti koostamise käigus jõuti tõdemuseni, et olemasolevasse teemaa koridori pole kergliiklusteed võimalik ära mahutada ning seetõttu tuleb teemaad laiendada naaberkinnistute arvelt.
Teedeprojekt OÜ koostatud projekt käsitleb Kuressaare–Sääre maantee Nasva–Tehumardi teelõiku kilomeetritel 7,8–16,9. Kavas on parandada teelõigu katendit, ehitada välja ristumised ja rajada valgustatud jalg- ja jalgrattatee.
Maanteeameti Lääne regiooni planeeringute osakonna peaspetsialist Kalev Repp sõnas, et maa võõrandamise tingimused sõltuvad maaomanikuga läbirääkimiste tulemustest.
“Äärmuslikul juhul, kui maaomanik ühegi projektlahenduse variandi ega hinnaga nõus ei ole, näeb seadus ette sundvõõrandamise võimaluse,” osutas Repp.
Maaomanikud ärevaks teinud kirjad saadeti tema sõnul aga selleks, et omanik saaks anda nõusoleku riigiga maa võõrandamise suhtes läbirääkimistesse asumiseks.
“Läbirääkimiste alustamiseks tellib maanteeamet eksperdilt maa hindamise, mille tulemusena saame hinna, ja see on meie hinnapakkumise ja läbirääkimiste aluseks,” lisas Repp.
Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles Saarte Häälele, et see, kui palju maad kavatsetakse osta, selgub pärast projekti valmimist. “Tegemist ongi ainult tehnilise lahenduse kooskõlastamisega, mitte ei ole veel tegemist maa võõrandamisega,” sõnas ta.
Rääkides sarnastest varasematest kogemustest, nentis Kasesalu, et maaomanikke on igasuguseid ja nõudmised on olnud vägagi erinevad.
“Suuremate objektide puhul peetakse läbirääkimisi kümnete maaomanikega. Eraldi arvestust, kui palju maad on kokku ostetud, maanteeamet ei pea,” märkis Allan Kasesalu. “Juhtumeid, kus asi on läinud sundvõõrandamiseni, ei ole palju, kuid neid on ette tulnud.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Vaadake, et teilt maad välja ei peteta nagu eelmine kord juhtus.
… meil neid endisi maha- jäätud lennuvälju küll,teeks enne need korda…
on härra kasesalu jutt, sest isegi juhul kui maaomanik mingilgi moel vastab tehnilise lahenduse kooskõlastuse kirjale, siis loeb projekteerija selle vastuse maaomaniku kooskõlastuseks ja seejärel räägitakse maaomanikule juba hoopis teistsugust juttu: kuna reageerisid kooskõlastulele, siis järelikult olid olid kooskõlastamisest teadlik ja kõigega nõus. Seetõttu on juhul, kui maaomanik ei soovi vabatahtlikult enda maad ära anda, kõige targem see nn kooskõlastus ilma igasuguse vastuseta jätta ja allkirjaküsijad otsemat teed pidi minema saata.
Seda kergliiklusteed ei tohiks üle maantee teisele poole teed üldse viiagi enne, kui see Tehumardi-Salme juba olemas oleva kergliiklustee otsa juurde välja on jõudnud. Sel juhul oleks erinevaid maaomanikke, kellega midagi kooskõlastada oleks, võimalik saemehe ühe käe sõrmedel üle lugeda. Looduskaitsjad võiksid oma suu aga nende risustatud teepeenarde osas veidi kinni hoida – väärtuslikum elu käib palju kaugemal kui see tee enda alla hakkaks võtma.
ei saa ka aru miks see rattatee ei võiks seal pool olla kust parem pääseda mereranda, ei peaks üle tee ronimisega ohtlikke olukordi tekitama!!!
jaah, kui ei olda sandikopikate eest maa ära müüma ähvardatakse kohe sund võõrandamisega ja teame ka neid nn. maahindamise spetsialiste ,kuidas kästakse nii ka hinnatakse, praegusel ajal on kõik äraostetav. Ja üldse on suur sigadus kergliiklustee teisele poole teed üle viia, kus on hästi palji erakrunte,teelt mahasüitudega on jälle liiklus ohtlikum.
nii, et tuleb maahindamise spetsialist nagu Nasval ja maa hinnatakse sandikopikate vääriliseks nagu Nasval ja maa hind kujuneb kümneid kordi väiksemaks kui enampakkumisel linnas olnud Paju tn. olnud veealune maa.
Laske jah samal tibil hinnata kes Nasva maid hindas siis saate alles hinnad.