Tallinna lasteaia õnnetus pani redeleid kontrollima

Tallinna lasteaias juhtunud õnnetus, milles hukkus 3-aastane laps, pani teravamalt jälgima atraktsioonide korrasolekut ja laste turvalisust ka kõigis Saaremaa lasteaedades.

Lasteaedade mänguväljakute mitmetele puudustele juhiti tähelepanu ka Saarte Hääles 18. novembril ilmunud loo “Saaremaa lasteaedades ohtlikke atraktsioone ei leidu” kommentaarides.

Kuressaare linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe ütles, et Ristiku lasteaia atraktsioonid peaksid kõik korras olema, kuid kindlasti vajavad ülevaatamist Rohu tänava lasteaia õuel asuvad mänguvahendid.
Titerannas asuv atraktsioon vastab Salumäe sõnul nõuetele, tehniline viga, mis seal tekkis, on parandatud.

Audit tõi välja mänguväljakute puudused

Lasteaedade mänguväljakute sel suvel tehtud auditis toodud puudused on osaliselt juba kõrvaldatud, näiteks paigaldati Ristiku lasteaia atraktsioonidele alusmatid. Alusmattide paigaldamise ja korrastamisega on kavas jätkata kevadel, pärast lume sulamist. Selle jaoks on 2012. aasta eelarves raha eraldatud.

Pargi lasteaias eemaldati juba Tallinna õnnetusele järgnenud päeval mõned nõukogude ajast pärit redelid.

Päev enne Tallinna lasteaias juhtunud õnnetust toimus Kuressaare lasteaedade töötajatele koolitus. Teemaks õnnetused, milles väikelapsed on vigastada saanud. Koolituse viis läbi Tallinna linnavalitsuse sotsiaal- ja terviseameti juhataja asetäitja lastearst Ene Tomberg.

Lapse ohutuse seisukohast on olulisim lapse järelevalve ja ohtlike olukordade ennetamine.

Õilme Salumäe toonitas lapsevanema vastutustundliku käitumise osa – kui laps tõstetakse aia peale, siis peab ta seda toredaks tegevuseks ja üritab teinekord iseseisvalt ronida, imiku panemine köögis tööpinnale võib lõppeda põletuse või mahakukkumisega.

Ohtlikkuse hindamisel tasub samas säilitada terve mõistus – lapsed on puude otsas roninud alati ja kõik lastega pered maja esimesele korrusele – et poleks ohtlikke treppe – elama minna ei saa.

Koolitusel tutvustatud statistika (Tallinna linna andmed, 2009, kogutud haiglate erakorralise meditsiini osakondadest) ütleb, et vigastustega lõppenud õnnetuste üldarvust moodustavad lasteaias toimunud õnnetused 2,7 %.

Samas on 44,7 % õnnetustest juhtunud kodus ja 10,2% mänguväljakul, kus lapsed on koos vanemaga.

Vigastuste olulisemad põhjused ongi kukkumised ja põletused. Põletustraumasid saavad väikelapsed endale kuuma kohviga tassi või veekeedukannu peale tõmmates.

Väikelapsed kukuvad ostukärust

Väikelaste vigastuste põhjustesse on ilmunud just viimastel aastatel uued situatsioonid: kukkumine kaasaskantavast turvatoolist ja ostukärust (2009. a, Tallinn) – 19 juhtu, kukkumine vanema, hoidja või õe-venna käest/sülest – 20 juhtu, kukkumine pesumasinalt (!) – 2 juhtu, kusjuures mõlemal viimatimainitud juhul oli tegemist alla 1-aastase lapsega.

Ene Tomberg soovitas lapse koduse keskkonna ohutuse hindamiseks vaadata ringi lapse silmade kõrguselt. Kui täiskasvanu istub põrandal, siis hakkavad vannitoas valamu all olevad kirjude siltidega puhastusvahendite pudelid kenasti silma, kuigi täiskasvanu silmade kõrguselt neid sageli ei näe.

Lapse silmade kõrguselt vaadates näeb lapsele silma ja käeulatusse jäävaid toalilli, teravaid nurki ja muud, mis uudishimulikule maailmaavastajale tundmatu ja huvipakkuv, kuid ohtlik võib olla.

Print Friendly, PDF & Email