Lühikesed haiguslehed ei pruugi haigekassasse jõuda (1)

Keegi ei tea, kui paljud saarlased jätavad haigestumise korral oma haiguslehe esitamata või üldse välja võtmata.

“Lühemad haiguslehed lahendatakse tihtilugu kokkuleppel tööandjatega, eriti siis, kui on võimalik tööl käia kas graafikuga või kodus tööd teha,” ütles perearst Mari Soots. Perearstid kirjutavad inimesele haiguslehe küll välja, kuid samas puudub neil ülevaade, kas need lehed jõuavad ka tööandjani ja pärast seda haigekassani.

“Eriti käib see paaripäevaste haigestumiste kohta,” toonitas Soots, märkides, et ega tohtrid siis, kui inimene haiguslehte ei soovi, seda välja ei kirjutagi – töövõimetuslehte kohustuslikus korras peale ei sunnita.

Väljakirjutatud ja tööandjale (ja haigekassale) esitatud töövõimetuslehtede hulka maakonniti ei tea aga keegi. Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel väitis, et paraku ei ole võimalik kinnitada ega ka ümber lükata fakti, et haiguslehtede esitamine on vähenenud.

Statistikast ilmneb tema sõnul, et ajal, mil tööhõive oli väga suur, võeti välja ka väga palju haiguslehti, kui aga tööhõive vähenes, on vähenenud ka väljavõetavate haiguslehtede arv. Sama tendents kehtib ka teiste ajutise töövõimetuse lehtede kohta.

Koppeli sõnul ei pruugi haigekassa omada adekvaatset statistikat lühemate haiguslehtede esitamise kohta, kuna kolme esimese haiguspäeva eest raha enam ei maksta, 4.–8. päeva eest maksab tööandja ja alates 9. päevast haigekassa.

“Tööandjatel on küll kohustus esitada meile kõik haiguslehed, kuid on võimalik, et lühemate kui 3-päevaste haiguslehtede puhul haiguslehte tõesti välja ei võeta, vaid saadakse tööandjaga kokkuleppele,” nentis Koppel.

Print Friendly, PDF & Email