Hankejamade eest pead ei lenda (5)

Kuressaare linnavalitsuses läbi viidud riigihangete uurimise tulemusel kedagi vallandama ei hakata ja asjaosalised ei näe ka põhjust poliitilise vastutuse võtmiseks.

Muusikakooli ja supelranna ehitushangete alaste rikkumiste uurimise tulemusena tehakse vaid ettepanek hankeid juhtinud toonasele abilinnapeale Urmas Sepale töötasu osaliselt ehk 640 eurot tagasi maksta. Samas kirjeldab uurimise lõppakt mitmeid hangetega seotud tegematajätmisi.

Mitmed vead ja mälukaotus

Aktist tuleb välja, et kahe hanke puhul ei käinud komisjonid korrektselt koos ning seega polnud komisjoniliikmetel enamasti aimu, mis toimub. Paljudel liikmetel puudus koolitus. Hanked olid halvasti ette valmistatud, peamiselt tegeles nendega Urmas Sepp, kes jättis tähelepanuta komisjoniliikmete märkused eksimuste kohta ega kooskõlastanud oma tegevust.

Mitu komisjoni liiget märgib, et nad ei mäletagi, mis hangete ajal juhtus. Näiteks on aktis kirjas: “Toivo Alt teatas, et ta ei mäleta hankest suurt midagi – ilmselt oli ta komisjoni töös passiivne liige.”

Mittemäletamist, mis puutub supelranna hankesse, nendivad ka Hannes Koppel ja Ingrid Tilts. Muusikakooli hanke juures esineb mälukaotust Argo Kirsil ja Toomas Takkisel.

Aktis leitakse vigu ka rahastajatega suhtlemises. Näiteks alustas rahastaja SA Innove muusikakooli hanke järelevalvemenetlust, kui tekkis kahtlus, et tööde pakkumuses ja lepingus ei ole samad numbrid (sisuliselt tõsteti ridu ümber rahastajaga kooskõlastamata – toim).

Selle asemel et 7 päeva jooksul rahastajale korralikult põhjendada, et miks nii, vastati Innovele kahe lausega, mis sisuliselt tähendasid: nii lihtsalt on.

Akti lõppjärelduses süüdistab uurimiskomisjon kõvasti Urve Tiiduse juhitud linnavalitsust. Supelranna ala hanke kohta märgitakse näiteks, et Urmas Sepa palkamine oli linnavalitsuse viga, mis läks maksma 37 398,52 eurot. Muusikakooli hangetes tehtud vead läksid maksma 89 000 eurot.

Praeguse linnapea Mati Mäetalu arvates on kõige olulisem see, et nüüd on selge, mida tehti valesti ja kuidas tehti valesti. “Minu juhtimise ajal selliste asjade vastu enam ei eksita,” ütles Mäetalu Saarte Häälele. Tema sõnul on abilinnapeade distsiplinaarkorras karistamine linnavolikogu pädevuses.
Mati Mäetalu leiab, et juurdlus ja selle avalikustamine on asjaga seotud inimestele juba piisavalt suur karistus.

Urve Tiidus endal mingit süüd ei näe. Ta tõdes vaid, et riigihangetega seotud õppetund on käes ja igal õppetunnil on hind. Küsimusele, kes peaks vastutama, vastas Tiidus, et tema vastutab.

“Vastutan täielikult selle eest, et meeskond oli tulemusele orienteeritud, tööd valmisid õigeaegselt, ei olnud venimisi, kohtuvaidlusi ehitajatega, objektid valmisid hangete korraldamise aja tõttu eriti soodsa hinnaga,” lausus Tiidus. Samas lisas ta, et vastutab ka selle eest, et linna tuli tema ametiaja jooksul euroraha ligi 70 miljonit krooni.

Saarte Hääl püüdis eile saada poliitilise vastutuse vajalikkuse kohta kommentaari ka linnavõimu koalitsioonipartneri IRL-i Kuressaare osakonna esimehe Argo Kirsi käest, kuid lehe trükkimineku ajaks ei olnud seda laekunud.

Eelkäija jamad

Eilses Kadi raadio saates “Keskpäev” uurimise akti kommenteerinud volikogus opositsioonis oleva Keskerakonna fraktsiooni esimees Aivar Aru tõdes, et ei ole veel jõudnud alles istungiks antud aktiga põhjalikult tutvuda.

Aru sõnul oli materjali väljatoomine ülevaates “Olukorrast linnas” üllatav ja tema arust pidanuks see enne olema linnavolinike laual. “Mingeid järeldusi ja kriitikat teha on suhteliselt ennatlik ja ehk liialt rapsimine,” lisas ta.

Aivar Aru ütles, et juurdlusmaterjali paksus ei tähenda tingimata hästi tehtud tööd. “Sisuliselt jookseb ta ühte väravasse, üks nimi on ainult läbi käinud, siin ei saa olla õigusemõistja, me ei tea neid asju praegu,” sõnas Aru. “Kuid et linn seda uurimist tegi, on kindlasti suurepärane.”

Vastutuse kohta ütles Aru, et pole lihtne olla linnapea, kuid kogu vastutus jookseb siiski ühte kohta. “Me ei räägi praegu Mati [Mäetalu] tööst, vaid tema eelkäijast, aga kogu taak langeb Mati kaela.”

Urve Tiiduse kommentaar:
Vastutan täielikult selle eest, et meeskond oli tulemusele orienteeritud, tööd valmisid õigeaegselt, ei olnud venimisi, kohtuvaidlusi ehitajatega, objektid valmisid hangete korraldamise aja tõttu eriti soodsa hinnaga. Ja kõik need uuendatud hooned on linnarahva aktiivses kasutuses, mitte ei seisa tühjana lagedal väljal.

Vastutan ka selle eest, et inimesi, oma kolleege, nende võimeid ja kogemusi usaldasin. Vastutan, et Kuressaare linnale laekus struktuurfondide rahastuse praeguse perioodi (lõpeb 2013. a) tippajal õnnestunud europrojektide rahastustaotluste tõttu investeeringurahasid väga mitmete avalike hoonete uuendamiseks ja ehitamiseks (lasteaed Smuuli tänaval, muusikakool ja õueala, rannahoone ja –ala, raekoja I korrus; pluss positiivne rahastusotsus maakondliku staadioni uuendamiseks Kuressaares). Kokku välisvahendeid abiks linna eelarvele ca 70 miljonit krooni.

Mis puudutab ametkondliku komisjoni töö tulemust ja järeldusi, siis pole ma kogu dokumenti veel lugeda saanud. Tahan homme seda teha. Tööpaberile peab järgnema ametlik otsus, mille alusel saame uuesti rääkida, kui soovi on. Minu andmetel otsust veel ei ole. Samuti soovin vastutuse teemal kõnelda asjasse puutuvate inimestega. Lähtuda saame ka selles kõneluses õigusriigi põhimõtetest.

Aga loomulikult on riigihangetega seotud õppetund käes ja nagu igal õppetunnil on hind, nii ka sellel. Iseenesest natuke järsk just tagasinõude proportsionaalse suuruse tõttu. Rõhutan, et tegu on välisrahastuse osalise tagasinõudega rakendusüksuse poolt, mitte raha kadumisega. Selle tagajärjel läks omavalitsuse omaosalus algsest suuremaks. Targad inimesed kasutavad õppetunde ja teevad järgmine kord paremini.

Uus Euroopa Liidu rahastusperiood 2014–2020 on praegu ettevalmistamisel. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku käibemaksu mittehüvitamise kohta Euroopa Liidu vahenditest avalikule sektorile. See toob kaasa omaosaluse suurenemise projekti läbiviijatele meie sarnastes riikides.

Üks huvitav ettepanek on Euroopa Komisjoni poolt veel lauale pandud. Soovitakse ajutiselt suurendada kaasrahastamise määra isegi 5–10% võrra, kui liikmesriik saab nn majanduslikku kriisiabi (näiteks Kreeka vmt). Nii et kaasrahastus võib kasvada sellistel riikidel 95 protsendini senise 85% asemel. See näide aitab mõista mõtteviiside paljusust just motiveerimise ja karistamise seisukohalt.

Print Friendly, PDF & Email