Ülo Voltri kaks sünnipäeva, tähtsad mõlemad (1)

Ülo Voltri kaks sünnipäeva, tähtsad mõlemad

TEATER EI UNUNE: Moskvas GITIS-es koos Kaljo Kiisa, Jaanus Orgulase, Arvo Kruusemendi ja teiste kuulsustega ühel kursusel õppinud Ülo Voltrist sai näitleja mitukümmend aastat hiljem Saaremaa rahvateatris. Ühispilt Voltri käes meenutab toredaid teatriaastaid.
Foto: Aare Laine

Kui kuressaarlane Ülo Voltri seitse aastat tagasi pärast kolme kuud haiglaravi ja südameoperatsiooni Mustamäe haiglast kojutulemist sättis, küsinud patsienti opereerinud kirurg, kumb on teile nüüd tähtsam sünnipäev, kas see, mis varem oli, või see, mis te siit saite.

Elule tagasi toodud Ülo Voltri oli õnnelik, öeldes, et mõlemad sünnipäevad on tähtsad. Kui endised töökaaslased Kuressaare linnavalitsusest kunagisele juristile pärast tema haiglast naasmist külla tulid, oli Ülol neile hea öelda, et nüüd näete siin vastsündinut.

Ülo abikaasa Helga sõnul on tema mees suure tahtejõuga südamlik inimene, kes õnnetähe all sündinud. Operatsioonilauale on Ülo jõudnud mitu korda. Kõik lõikused on õnnestunud.

Pärast südameoperatsiooni tuli aga järjestikku kolm kopsupõletikku. Haiglas kaotas patsient kaheks nädalaks kuulmise, nägemisega olid juba varem kehvad lood.

“Kuulmise sain tagasi, nägemist aga mitte. Mäluga on aga kõik korras,” ei kurda Ülo Voltri praegu tervise üle.

Õnneks pole Voltri oma vitaalsust kaotanud. Peaaegu iga päev istub pime mees kodus trükimasina taha, tippides jutte elust enesest. Alles hiljaaegu võitis ta tõestisündinud sündmusel põhineva lühijutuga “Lahing lumes” omaloomingukonkursil “Juhhei 3” teise koha.

Teater nagu elu, elu nagu teater

Jaanipäeval 1929. aastal Tartus Tammelinnas sündinud Ülo Voltrit peibutas pärast keskkooli lõpetamist teatrikunst. Ees terendasid õpingud Moskvas GITIS-e Eesti stuudios. Hea diktsiooniga andekas noormees võetigi nimekasse õppeasutusse vastu, koos temaga said sisse hilisemad tuntud filmimehed Arvo Kruusement ja Kaljo Kiisk ning näitleja Jaanus Orgulas.

Pärast teist kursust soovitas aga üks õppejõududest Voltrile aastakese puhkust võtta. “Mul oli laulmise ja naermisega raskusi. Laulda ma ei oska ja kui seal ühes stseenis tuli naerda, siis see mul ka hästi välja ei tulnud,” meenutas Voltri.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email