Helsingi mardilaat: asjalik, emotsionaalne, tulus

Helsingi mardilaat: asjalik, emotsionaalne, tulus

MUHULASTE NALJAD: Ivo Linna säravate tokkroeside Jaana Seosanova, Anne Auväärti, Aili Heinati ja Gerli Aru keskel.
Foto: Tõnis Kipper

18.–20. novembrini Helsingi endises kaablitehases peetud mardilaat oli tõepoolest kahe naaberrahva koostöö ehedaim näide.

“Võimalused soomlastega koos midagi teha on hetkel parimad, mis läbi ajaloo kunagi on olnud,” märkis laada avamise järgselt Eesti suursaadik Soomes Mart Tarmak. “Sellel laadal on tähendus mitte ainult soomlaste, vaid ka meie endi kaasmaalaste jaoks, kes siin elavad. Meenutades mõni aeg tagasi lõppenud Eesti raamatumessi Soomes on hea märkida, et tänavu on soome keelde tõlgitud kakskümmend teost, mis on harukordne.” Suursaadik lisas, et on nende naabritega kuidas on, aga Eesti ja Soome pole kunagi omavahel sõjajalal olnud.

Hetkeks, kui vastuvõtulised veinipokaale kõlistasid, oli üks töine päev juba seljataha jäänud. Reedel toimus samas kolm teemaseminari, kus arutleti kahe riigi äri-, turismi- ja kultuurikontaktide hetkeseisu ja tuleviku üle.

Huvi on vastastikune

“Soomlastel on jätkuv huvi Saare- ja Hiiumaaga koostööd teha,” kinnitas äriseminari “Saaremaa ja Hiiumaa – mitmekesine ärikeskkond” tulemusi kokku võttes Saare maavanem Kaido Kaasik. “Saaremaa on teada-tuntud oma stabiilse ja turvalise keskkonnaga, kuhu paigutatud investeeringud end tagasi toovad. Eelmisel aastal investeerisid Soome suuremad firmad Saaremaale üle miljoni euro. Samas on saarlased väga huvitatud oma kauba müümisest Soomes.” Kõne all olid traditsioonilised valdkonnad nagu laevaehitus, toiduainetetööstus.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email