Tiiu Kupp: Kalanduses on kokkuvõtete tegemise aeg

Pool esimesest Euroopa kalandusfondi (EKF) 2007–2013 meetme 4.1. rakenduskavast “Kalanduspiirkondade säästev areng” on lõppenud. Tegelikult käivitus see meede Eestis 2008. aasta lõpus. Tegevusgrupi eesmärk on kaasa aidata maakonna kalandussektori arengule EKF-i toetusfondi abil.

Saaremaa kalanduspiirkonna esindusorganisatsioon MTÜ Saarte Kalandus on korraldanud aastail 2009–2011 üheksa projektide taotlusvooru, esitatud on 47 taotlust kogusummas ligikaudu 2,5 miljonile kroonile. Selle aasta viimase taotlusvooru 11 projekti hinnati 4. novembril, PRIA kohalikule büroole esitasime need 10.–11. novembril.

31. oktoobri seisuga on PRIA heaks kiitnud 31 projektitaotlust, neist 13 on lõpetatud, 18 objektil tehakse veel tööd ning lisaks on 5 projektitaotlust PRIA-s menetlemisel. Eelmise taotlusvooruga novembri alguses edastati PRIA-sse veel 11 projektitaotlust.

Nii et kalanduspiirkonna arengu nimel on tööd tehtud tublisti ja me arvame, et küllaltki hästi. Tublid on olnud taotlejad, kes ei pelga vaeva projektide kirjutamisel ja kes on leidnud väljundi oma põhitegevust laiendada või oma tegevust EKF-i abiraha toel mitmekesistada.

Kes tahab kalapüügist saadud kesisele sissetulekule mingi muu tegevusega lisa teenida, sel tasub tulla meie büroosse nõustamisele, sest 2012. aasta I taotlusvooru soovime avada jaanuari algul ja meil on kasutada ca 810 000 eurot EKF-i raha.

Kõik seni esitatud projektitaotluste lühikokkuvõtted ja projektitoetuse taotlusvormid on MTÜ kodulehel www.saartekalandus.ee. Samalt kodulehelt leiate ka 2012. aasta jaanuari algul avatava meetme 1.4. “Väikesemahuline rannapüük” püügivahendite jm toetuse tingimused.

Oktoobris Taanimaal Põhja-Jüütimaa kalanduspiirkonda külastades ja kalandusmessil käies saime teada, et ka nende kutselised kalurid kurdavad kalavarude vähenemise üle.

Taanis on kutseliste kalurite püünistel mustad ja hobikalurite omadel kollased lipud. Nii on neid lihtne eristada ja kui seaduste nõudeid rikud, jääd püügiõigusest ilma.

Nende nn väikekalasadamates on suured kaid nii hobipaatidele kui ka väikekalalaevadele, nii umbes paarisajale alusele. Sadamates on sadamakasutaja jaoks olemas kõik vajalik, kaimaksu tasutakse väljapüütud kalakoguse pealt ja slipi kasutamine on ühingu liikmele soodsam kui mitteliikmele.

Riik ja poliitikud teevad seal kõik selle heaks, et kalanduspiirkonnad areneksid ja kalurkond kalavarude vähenedes ellu jääks. Kokkuvõtet reisist kuulete Saarte Kalanduse üldkoosolekul 2. detsembril ja näete ka pildimaterjali.

Ka meie oleme pööranud rõhku väikekalasadamate renoveerimisele. Eelmise nädala lõpul käisid PÕM-i ja PRIA kalanduse spetsialistid tutvumas meie kalanduspiirkonna tegemistega ja tundub, et jäid tehtuga rahule.

Praegu on neil kutselistel kaluritel, kel on ajalooline kalapüügiõigus ja kes käivad merel nn hobipaadiga, mis ARK-is arvel, võimalus esitada avaldus kalapaadi kandmiseks põllumajandusministeeriumi väikekalalaevade registrisse. Olgugi et dokumentide vormistamine on veidi tülikas, on see hädavajalik neile, kes kavatsevad töötada kutselise kalurina – hobipaadiga on kutseline kalapüük edaspidi keelatud.

Saaremaa kalanduspiirkond teeb oma läinud perioodist kokkuvõtteid 2. detsembril Kuressaare ametikoolis. Üldkoosolekul tuleb arutusele ka Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2009–2013 rakendamine ja arengustrateegia ajakohastamine, võttes aluseks seni tehtud kokkuvõtted.

Tiiu Kupp
MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht

Print Friendly, PDF & Email