Madis Reinup: Kalurid, kiiresti paate registrisse kandma! (6)

Madis Reinup: Kalurid, kiiresti paate registrisse kandma!

 

Kalurite seas on tekitanud nõutust, kas vastab tõele viimasel ajal meedias välja hõigatud jutt, et kõik paadid, millega nad kala püüavad, peavad olema kantud kalalaevade registrisse. Kas registrisse kandmata paadiga enam kala püüda ei tohi?

Kooskõlas kalapüügiseaduse §13 lõikega 4 võib kutselisel kalapüügil kasutada kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, artikli 6 punkt 1 sätestab, et ühenduse kalalaeva võib kasutada vee-elusressursside töönduslikul eesmärgil kasutamiseks vaid juhul, kui tal on kehtiv kalalaevatunnistus.

Punkt 2 järgi peab liikmesriik tagama, et kalalaevatunnistusel sisalduv teave on täpne ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371 artiklis 15 osutatud ühenduse kalalaevastiku registris sisalduva teabega.

Artikli 38 järgi vastutavad liikmesriigid  vajaliku kontrolli eest, tagamaks, et liikmesriigi väljastatud kalalaevatunnistustele vastav koguvõimsus kogumahutavuses ja kilovattides ei oleks mingil ajal suurem kui selle liikmesriigi maksimaalsed võimsustasemed, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu õigusaktidega.

Paat olgu registris

Eeltoodust tulenevalt peab kutselisel kalapüügil kasutatav kalalaev olema kantud kalalaevade riiklikku registrisse ja sel peab olema kehtiv kalalaevatunnistus.

Kuna rannapüügil eraldatakse püügivõimalused ettevõtjale teatavale hulgale püügivahenditele, siis ei ole kalapüügiloa saamine ja püügivõimaluste eraldamine  seotud kalalaeva omamise või mitteomamisega. Kutseline kalur võib kalal käia põhimõtteliselt ka ilma paadita (näiteks jääalune püük) või kasutada kalapüügil mõnele teisele isikule kuuluvat kalalaevaregistris registreeritud paati.

Kuna Euroopa Liidu õigusaktidest tulenev nõue kogumahutavuse ja mootorivõimsuse piirangu osas puudutab vaid merel kala püüdvaid laevu, siis ei kehti piirangud kalalaevaregistrisse kandmise osas sisevete laevadele ning avalduste vastuvõtmine sisevetel kutselist kalapüüki teostavate laevade registrisse kandmiseks käib piiranguteta püsivalt.

Põllumajandusministeerium kannab kalalaevad kalalaevaregistrisse tasuta ning põllumajandusministri poleemikat tekitanud määrusega anti vaid merel kutselise kalapüügi õigust omavatele ettevõtetele võimalus täiendavate kalalaevade registrisse kandmiseks, vaatamata sellele, et kalurid oleksid pidanud oma kalalaevad kalalaevaregistris registreerima juba 2004. a. Kuna teistes kalalaevade segmentides on vabanenud teatavas koguses püügivõimsust, siis otsustas põllumajandusministeerium kasutada seda rannapüügil tekkinud täiendava vajaduse katteks kalalaevade registreerimisel.

Määrus määrab

VV 29.02.2002 a määruse nr 89 “Kalalaevade riikliku registri asutamine ja registripidamise põhimäärus” § 5, § 6 ja § 7 sätestavad selle, kes on registrisse kantavate andmete esitaja, missugused andmed registrisse kantakse ja missugused on alusdokumendid.

Juhime ka tähelepanu, et meresõiduohutuse seaduse § 2 kohaselt nimetatakse “laevaks” kõiki majandustegevuseks (sh kutseline kalapüük) kasutatavaid laevu. Kalalaeva pikkuse, mootorivõimsuse ja kogumahutavuse osas on muu hulgas alusdokumentideks laevakinnistusraamatu või väikelaevaregistri väljavõte või liiklusregistri registreerimistunnistus, mis on väljastatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses olevate selleks ettenähtud institutsioonide poolt. Väikelaevade ja alla 12 m laevade osas on see institutsioon liiklusregister.  

Eeltoodust tulenevalt tuleks registrisse kantud laevade andmete kajastamise küsimuses pöörduda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, kelle allasutused väljastavad sellekohaseid dokumente.

Kommentaar
Aivar Sõrm, lisaks majanduse kommenteerimisele teatakse teid Saaremaal ka kirgliku kalamehena. Ehk oskate kohalikele kalameestele veidi rohkem lahti seletada praegu kuuma teemat, mis seostub püügialuste registrisse kandmisega?

Kindlasti oskavad seda oluliselt paremini teha inimesed, kes asjaga tööalaselt ja vahetult tegelevad. Toonitan siinkohal, et tegemist on kõrvalseisja nägemusega ja kindlasti ei pruugi kõik arvamised õiged olla.

Selleks, et edasi minna, tuleks esmalt tagasi minna. Ühinemine Euroopa Liiduga tõi kaasa nõude harmoniseerida meie seadusandlus, sh ka kalapüügi korraldus, ühenduses kehtivate õigusaktidega. Lisaks paljule muule sisaldas see ka nõuet, et kutseliseks püügiks kasutatavad alused peavad olema n-ö atesteeritud ja registreeritud kalalaevaregistris.

Paraku komplitseeris asjade edasist normaalset käiku tõik, et Euroopas valitsev üldine suundumus kutselist püüki piirata ja vähendada tekitas limiidimajanduse ehk olukorra, kus kalalaevaregistrisse lihtsalt ei mahtunud kõik, kes loogika järgi oleks pidanud sinna kuuluma.

Kaluri eluküsimus

Ei oska siinkohal kommenteerida olukorda möödunud kümnendi keskel, kuid viimased aastad paistab registri uksel küll permanentselt olevat silt “Vabu kohti ei ole”. Aeg-ajalt midagi ju toimub, kuid mitte mastaapides, mis probleemi ennast lahendaks.

Elu läheb aga omasoodu, kalapüügiseaduse viimane redaktsioon ilmus sõnastuses, kus esmakordselt seostatakse suht otsesõnu püügiks kasutatava aluse kalalaevaregistris olemist tingimusena, et alusega kutselist püüki üleüldse teha. Ehk siis registrisse pääsemine paistab muutuvat rannakalurile üsnagi eluküsimuseks ja pikemas perspektiivis n-ö huvialusega mõrda vaatama asja enam ei ole.

Kena on see, et antud olukorras on põllumajandusministeerium leidnud võimaluse rannapüügialuste täiendavaks kandmiseks kalalaevaregistrisse ja selles mõttes on kindlasti tegemist sammuga asjade normaliseerimise suunas.

Aega ei ole piiramatult

Praegu on üritus välja hõigatud ühekordse aktsioonina ja mis edasi saab, sõltub ilmselt osaliselt ka käimasoleva aktsiooni tulemustest. Veidi paneb mõtlema see, et tegemist ei ole piiramatu arvelevõtmisega, vaid konkursiga, kus eelistatakse väiksemaid mootoreid ja kiiremaid avalduse esitajaid.

Lisaks saab iga mees vähemalt esialgu pretendeerida vaid ühe aluse registreerimisele ehk õhku jääb küsimus, mis on ülejäänute saatus juhul, kui igapäevatöös kasutatakse näiteks kahte paati. Lihtsalt sisetunde järgi pakuks, et tänane eesmärk on jõuda olukorrani, et registris oleks vähemasti paat püüdja kohta, edasised lahendused annab aeg.

Iga muutus toob kaasa probleeme ja mittemõistmist, samas ei ole kõrvalseisja kompetentne objektiivselt hindama sellega kaasneva põhjendatust või paratamatust. Kuna käesolev ettevõtmine puudutab oluliselt sadade rannakalurite tegemisi, siis antud juhul oleks ehk olnud abiks laialdasem eelteavitus ja väike manuaal asjaajamiseks ametiasutustega.

Konkurss aga juba käib ja siit soovitus igale kalamehele, kelle alust registris veel pole: ilmselt on arukas paberid korda ajada ja avaldus esitada, siis on vähemalt kõik endast sõltuv tehtud ja võib tulevikule kah rahulikuma südamega vastu vaadata.

Print Friendly, PDF & Email