Lümanda lapsed käisid muuseumitunnis

Lümanda lapsed käisid muuseumitunnis

VANA GRAMMOFON: “Mets mühiseb ja…” – lapsed vaatavad keerlevat grammofoniplaati põnevil silmi. Vasakult Martin Trumann, Eva Ratas, Kerli Kask, Anton Raun, Liise Lindau, tagaplaanil õpetajad Terje Kaskmäe ja Tiio Penu.
Foto: Egon Ligi

Saaremaa muuseumi ajalootunnid on osutunud õpilaste hulgas väga populaarseks. Neljapäeval käisid elu vaarisade ajal uudistamas Lümanda põhikooli 1.–3. klassi õpilased.

Seekord kehastusid ajalooõpetajateks muuseumi vanemteadur Sirje Azarov ja arvuti-spetsialist Jürje Koert. Lastepäraselt ja lustakalt jutustati vana-vana-vana-vanaisade elu-olust, tutvustati töö- ja tarberiistu.

Selgeks sai, miks maja tehti männi-, sööginõud aga kasepuust.
Lümanda kooli 13 õpilasel oli küsimusi küllaga. Kõigepealt vaadati talu-, mõisa- ja linnakodaniku tuba muuseumi ekspositsioonis, seejärel suunduti ise proovima, kuidas on oherdiga auku puurida või kohvimasinat käsitsi ringi ajada.

Söetriikraud oma raskuse tõttu küll väga libedalt mööda lauda ei libisenud, aga “Mets mühiseb ja kägu kukub ra’al” oli üleskeeratava grammofoni pealt päris huvitav kuulata.

Õpetaja Külli Lindau sõnul on paljud talutegemised ja tarberiistad koolitunnis läbi räägitud, aga sama asja tegelikult nähes küsib laps ikka, mis see on.

Muuseumi töötajate sõnul on linna- ja maakoolide laste teadmised selgelt erinevad. Isegi kui külas enam lehma ei peeta, teab maakooli algklassi laps, et võid tehakse piimast-koorest, sama vana linnalaps seda aga ei tea.

Saaremaa muuseum pakub haridusprogrammi raames tervet valikut erinevaid muuseumitunde, mille lühitutvustused koduleheküljel üleval.
Jürje Koert ütles, et muuseumi eksponaatidega on ka “külas käidud”.

Ida-Niidu lasteaiast linnatranspordiga mugavalt pargi äärde ei saa ja nii läksid muuseumi inimesed ise lasteaeda ajaloost rääkima, kulbid-lusikad-lähkrid kaasas.

Print Friendly, PDF & Email