Lugeja kiri: Appi! Päästke mind hukkumisest! (3)

Nii kutsub appi Oessaare laht, mis on üks reostatumaid veekogusid Saaremaal. Reostus tuleb Oessaare lahte Lõve jõest – nii väitsid teadlased sel kevadel, kui tutvustasid olukorda Saaremaa veekogudes. Kahju, et sel kohtumisel oli vaid kümmekond inimest, keskkonnaametist ainult üks.

Pärast uuringutulemuste teada saamist oleks olnud loogiline välja selgitada, kust tuleb reostus Lõve jõkke ja sealt Oessaare lahte. Seda aga siiani tehtud ei ole. Miks?

Tundub, et keskkonnakaitseametnikud suhtuvad looduse kaitsmisse hoolimatult. Võib-olla nad ei jõua igale poole, aga siiski oleks huvitav teada, mida kasulikku nad teevad näiteks ühe nädala jooksul.

15–25 aastat tagasi olid Oessaare laht ja Lõve jõgi kalarikkad. Kevadel tuli kala lahte ja jõkke kudema, nüüdseks on see reostuse tõttu peaaegu lõppenud. Kirutud nõukogude ajal oli ametis lahevaht, kes hoolitses, et jõesuue ja alamjooks oleksid puhtad. Praegu on puud jõkke langenud, suudmeala on setteid täis ja ummistunud. Kord, kui kohalikud loodust armastavad inimesed püüdsid jõesuuet puhastada, ei lubanud keskkonnakaitseinspektorid seda teha. Miks?

Oessaare lahte ähvardab kinnikasvamine, sest roog tungib lahte, vetikad vohavad kõikjal ja vajuvad põhja, moodustades sinna üha kasvava mudakihi. Kõik see soodustab lahe hävitamist, kinnikasvamist ja kalade elupaiga kadumist.

Mida teha, et päästa Oessaare laht ja kalade kudemiskoht?

Selleks tuleb kokku kutsuda asjast huvitatud ümbruskonna elanikud, teadlased ja keskkonnakaitseametnikud, et koos leida meetmed, mis päästaksid lahe hukkumisest. Vaja on kindlaks teha saaste jõkke sattumise põhjus, piirata roo pealetungi lahte, eemaldada lahest vetikad ja muda.

Rootsi mäe juurde saab teha supluskoha, mis oleks ühtlasi tuletõrje veevõtukoht. Linnuvaatluse torni juures võiks olla väike lauter paatidele.

Kõike seda on võimalik ühiste jõududega teha, kui ainult ametnikud oleksid sellega nõus.

Oskar

Print Friendly, PDF & Email