Võrkpallikoondis läheb Kuressaarest olümpiale murdma (3)

Võrkpallikoondis läheb Kuressaarest olümpiale murdma

KODUNE LAAGER: Eesti võrkpallikoondise põhimehel Keith Pupartil (löögil) poleks selle vastu midagi, et koondis tihedamini Kuressaares laagris käiks.
Foto: Egon Ligi

Eduka hooaja teinud Eesti võrkpallikoondis “laagerdab” sel nädalal Kuressaares, timmimaks vormi novembri lõpus toimuvaks Londoni olümpia eelvalikturniiriks.

“Ega siin suurt midagi muuta ega ära rikkuda ei saa,” muigab võrkpallikoondise peatreener Avo Keel nädalast laagrit kommenteerides. Treener Keele, kes ise on tihedalt Saaremaaga seotud, käe all kogunes Kuressaarde 14 meest, kellest 12 sõidab Tšehhimaale järjekordsele eelvalikturniiri etapile. Kuressaares tehakse pallitreeninguid ja tõstetakse toonust jõusaalis. Sõprusmängudes kohtutakse ka Saaremaale tuleva Läti koondisega.

Laagris on kohal kõik Eesti välisklubides pallivad tippmängijad eesotsas Oliver Vennoga ning muidugi saarlaste oma poiss, Prantsusmaa klubis Rennes Etudiant mängiv Keith Pupart.

Keeruline süsteem

Meeste vormi peab Keel täiesti rahuldavaks. Igatahes mitte kehvemaks kui sügisesel EM-il, kus koondis sai alagrupist teatavasti edasi ja kaotas seejärel Bulgaariale. 12. koht oli siiski Eesti võrkpalliajaloo seni parim tulemus.

Olümpia eelvalikturniiriks valmistumine on aga muudele tiitlivõistlustele eelnevast erinev. Juba ainuüksi seetõttu, et laager kestab nädal aega. Euroopa meistrisarjades on selleks puhuks tehtud vaheaeg, kuna klubid peavad oma parimad pojad niikuinii koondistesse laskma. EM-iks valmistumine kestab suvel näiteks kuid.

Sellepeale Avo Keel mainibki, et ega laagris suurt midagi enam korda ei saada. Mehed on, nagu nad on. “Tuleb üksteist meelde tuletada ja kokkumängu lihvida. Vormi enam ei paranda,” sõnas Keel. Lisaks saab lähtuda tulevaste vastaste mängust ja püüda seda endale rohkem selgeks teha.

Saarlasest nurgaründaja Keith Pupart, kelle treener treeningust lühiintervjuud andma saadab, tunnistab, et vormi kohta praegusel hetkel midagi öelda ei saa. “Pole nädal aega palli käes hoidnud, paar päeva läheb aega, et käima saada,” ütleb saarlane. Treener Keele arvates on Pupart täiesti heas seisus. Ta on saanud Prantsusmaal mängida ning usutavasti on Eesti koondises põhikoosseisu mees.

Lähevad võidule

Slovaki linnas Propadis toimuval turniiril mängivad eestlased esmalt alagrupis Montenegro ja seejärel Türgiga. Seejärel mängivad alagrupi kaks paremat risti teise alagrupi (Slovakkia, Hispaania, Austria) kahe paremaga ning võitjad siis omakorda finaalkohtumise, mille võitja pääseb play-off’i järgmisse ringi.

Pupart ütleb, et alagrupist mitteedasipääsemine oleks pettumus. “Kõik meeskonnad on mängitavad,” arvab ta, vihjates, et Propadis ülivõimast võidupretendenti ei ole.

Pupartiga sama meelt on ka treener, kelle arvates nõudleb esikohta neli meeskonda, Eesti nende hulgas. Selles alagrupis, kus eestlased mängivad, peaks eeldatavalt kehvim olema Montenegro. Türgi lõpetas näiteks EM-i Eestist vaid koha võrra eespool.

Olümpiale pääsemiseks oleks Propadi turniiri võit alles esimene samm. Keel ütleb, et ta ei teagi täpselt, mis edasi tuleb. “Kas nüüd ebausust või millest, aga valmistun ikkagi vaid järgmiseks turniiriks,” kinnitab eestlaste loots.

Ta selgitab, et olümpiavalikturniir on suhteliselt pikaldane protsess. Esiteks on tahtjaid palju, aga olümpiaareenile pääseb vaid 12 meeskonda, kellest üks on korraldaja – Inglismaa. Viimane teadupoolest pole just maailma tippkoondis. Slovakkia turniirist järgmine samm oleks valikturniir Bulgaarias järgmisel kevadel.

Kuressaare on hea koht

Avo Keel, kelle pere päris esimene kodu oli Kuressaares ja kes on seetõttu selle linnaga tugevalt seotud, tunnistab, et Saaremaa pealinn on treenimiseks hea koht. Kõik võimalused on olemas. Teistes Eesti suuremates linnades on saalikoormused palju suuremad ja seega oleks olnud päris raske laagriaega sättida.

Selle vastu, et koondis Kuressaares tihedaminigi kokku saaks, ei oleks midagi ka Keith Pupartil, kes saab nõnda vahelduseks ka oma siinses kodus olla.

Proovisin Avo Keelega spekuleerida ka sel teemal, et kui kõva võiks olla Kuressaare päris oma võrkpallimeeskond, kui siia koondada kõik saarlastest pallurid üle Eesti ja miks mitte ka Pupart.

Keel andis oma hinnangu pärast väikest mõttepausi. “Medalinõudjad oleks kindlasti,” arvas ta. “Kui võtta, et 70% oleks saarlased, paar välismängijat ka..,” hakkas Keele mõte juba edasi liikuma ja ta lisas, et see peaks olema ikka Saaremaal treeniv ja mängiv meeskond. Muidu poleks päris oma.

Keel jätkas, et kahjuks paneb kõik paika eelarve. Väikese raha eest sellist meeskonda endale lubada ei saa. Kuid Saaremaa ettevõtjad võiksid pead kokku panna ja selle peale mõelda. Mängijad, võimalused ja traditsioonid on ju olemas, tõdes Avo Keel.

VÕRKPALL vs. JALGPALL
Viimastel nädalatel Eestit tabanud jalgpallihullusse suhtub võrkpallikoondise peatreener veidi kriitiliselt. Seda enam, et kiputakse võrdlema erinevate pallimängualade tulemusi.

“Ei saa võrrelda võrreldamatuid,” arvas Avo Keel. Ta tõi näite, et räägitakse harrastajate arvust ja sellest, et ühe ala tase on kõrgem vms.

“Seletage mulle ära, kuidas saab väita, et võrkpalli maailmameister mängib kehvemat võrkpalli kui jalgpalli maailmameister jalgpalli,” ütles ta, selgitades, et iga ala tuleb vaadata oma kontekstis. Näiteks oleks võrkpallurite EM-i valiksarja alagrupis teiseks jäämine või kaotus play-off’is Keele sõnul avalikkuse jaoks ilmselge altminek. Jalgpallurite puhul aga mitte.

Keel ei eitagi, et jalgpallurite alagrupist edasijõudmine on tunnustamist väärt saavutus, kuna alagrupp oli võrdne. Ta tunnistas, et mõistab seda, kui meedia võimendab üht või teist sündmust, nagu nüüdset vutilahingut Iirimaaga.

“Aga kuskilt peab minema ka piir,” sõnas ta, viidates ETV jalgpallikommentaatoritele, kes süüdistasid Eesti kaotuses peaasjalikult ja mitte väga tagasihoidlikult kohtunikku.

Print Friendly, PDF & Email