
TAASTAB HIILGUST: Vjatšeslav Leedo kavatseb loomade arvu Saaremaal viia ennesõjaaegsele tasemele.
Foto: Egon Ligi
Saaremaa lihatööstuse omanik Vjatšeslav Leedo on seadnud eesmärgiks viia lihaveiste arv Saaremaal 50 000 loomani.
“Plaanid on meil grandioossed, aga mis sellest välja tuleb, ei oska veel öelda,” lausus Vjatšeslav Leedo neljapäeval Lätiniidi nuumalauda avamisel.
Leedo sõnul on ettevõtte eesmärk jõuda selleni, et Saaremaal oleks samapalju loomi, kui oli enne II maailmasõda. “Sellega me tagame Saaremaa metsade, randade ja karjamaade korrashoiu, et Saaremaa ei võsastuks ja siinne loodus tuleks oma ilus välja. See on mu ambitsioon.”
Saaremaa lihatööstuse omaniku sõnul on lihatööstusega seotud loomakasvatusettevõtted ise suutelised pidama 5000–6000-pealist veisekarja. Suuremate arvude saavutamiseks kavatseb Leedo hakata saarlastega koostööd tegema.
“Me tahame propageerida seda, et võimalikult rohkem inimesi tegeleks veisekasvatusega,” märkis ta. Sellest eesmärgist on kantud ka Saaremaa veisekasvatajate liidu loomise idee, millest Saarte Hääl alles hiljuti kirjutas.
Kuna loomakasvatamise juures on väikeloomapidajale kõige keerulisem etapp pulli nuumamine, siis pakub lihatööstus edaspidi inimestele võimalust müüa või rentida oma noorloomad nuumakeskusele.
Samas on Leedo valmis minema saarlaste kaasamise ideega veelgi kaugemale, ostes näiteks maainimestelt edaspidi karjatamisteenust ja tagades sellega inimestele lisasissetuleku. “Oleme mõelnud teha tulevikus ka nii, et pakume maainimestele võimalust loomi kasvatada.
Neid inimesi, kes seda soovivad, on maal olemas,” teadis Leedo. “Anname inimesele karjatada näiteks 15–20 lehma ja kindlustame loomad söödaga. Kui sünnivad vasikad, lähevad need nuumabaasi. Inimene saab vasika ja loomade hooldamise eest raha ja hiljem, kui loom tehakse lihaks, saab inimene ka teatava preemia.”
Leedo märkis, et karjade hajutamisega üle Saaremaa saavutatakse ka looduse hooldamisel senisest palju nähtavam tulemus.
Vjatšeslav Leedo sõnul on lihatööstuse huvi tagada endale suuremad toorainevood ja seeläbi ka suuremad toodangumahud, sisenemaks suurematele turgudele. “Kui veiseliha oleks sada korda rohkem kui praegu, siis oleks seda palju kergem müüa ja ka hind oleks kõrgem,” selgitas Leedo.
Lätiniidi lauda valmis saamise järel on Saaremaa suurkarja loomise idee autorite järgmine samm viia lähima kahe aasta jooksul ellu Audla lauda laiendamisplaan, mille kohaselt rajatakse Audlasse nuumalaut 600 loomale.
Eesmärk on võimas,edu Teile hr Leedo.
Aga eriti kiiduväärt oleks inimpopulatsiooni viimine sõjaeelsele tasemele Sellea osas vist jäävad hr Leedol käed lühikeseks? Jõudu sellegipoolest!
Saaremaa tulvik on siis veisekarjade päralt nagu preerias. Hüvasti turism.
Elementaarne ja lihtne soov ja absoluutselt 110%edulugu garanteeritud. Kindlapeale minek. Riskid olematud. Pühenduge karjakutele. Perekonna Leedo suurimaks varanduseks on head karjakud. Karjakute energia ei peaks kuluma II järgulistele tegemistele.
Samuti on vaja nuumlautasid lammastele. Lammaste arv võiks olla 800 000. Kuid seni kuni kolmandik saarest pole lagedaks aetud ei mahu nood ära. Probleem on ka heina ja söödaga. Kust tulevad heinamaad?
Lambatalled tuleks võõrutada 3 kuuselt nuumlauta. 50% lihatõugude puhul võib keskm eluskaalu juurdekasv küündida ööpäevas üle 400g. Külalammaste puhul aga võib nuum tähendada hoopis rasvumist. Lammaste tõugude kasvatamisel on kindlasti tähtis eesmärk. Riskivaba on siiski osta iga 5 aastatagant uus põhikari koos sobivate jääradega. See isearetus on nõrga tulemuse ja viletsa väärtusega…
Lambakasvatus on olematu ühistegevusega ja hetkel Saaremaal lambaid prakt. pole. Väiksed peavad koos müüma (eluskilo OK looma eest Euroopas 2,3-2,8Eurot/kg) ja koos lisasööta abiteenuseid sisse ostma. Olen vist rumal, kuid ei saa aru miks väikesed ei suuda ega oska koos asju teha. On ainult võita. Küsimus on talentides ja kasvataja töö on esiteks karjahooldus, karjaökonoomika. Väidan, et ühe põhitöökoha loovad 1000 lammast. Selleks on vaja kaasata tehnoloogiat ja lihtsamaid lahendusi….
Hea on , et Leedo on oma mees ja poiss ka asjale kenasti toeks kasvand. Ainult edu ja jõudu. Riskivaba teema.
Kes tahavad 10 aastaga euromiljonäriks saada pühenduge karjakasvatusele ja poollooduslike rohumaade hooldamisele. Ühe norm talu rohumaade vajadus peaks olema ca120ha (rohurikast karjamaad) ja ühes piirkonnas ja 120ha heinamaid. Siis on tark alles alustada investeerimist tehnoloogiattesse ja hoonetesse. 10 aastat tuleb elada vaesemalt kui paadialune ja tööd teha seitse korda enam kui president. Kui on õnne ja sõpru, siis veabki välja. Siis 10aastat arendust ja investeerimst. Siis 5 aastat juveeli lihvi. Ja 25 aastaga oled vaba.
Kes aga tahab lisateenistust, siis võib olla ka 5 looma ja õunapuuaed.
Mõttel on muidugi jumet, aga majanduses kipub ikka nii olema, et kui pakkumist on palju, siis hind langeb. Selles valguses teostuvad vaid kaks kolmest eesmärgist (mis võibki olla eesmärk) ja väiketootja kaotab hinnas veelgi ning üritatakse seeläbi turult välja tõrjuda. Suure ja väikse Peetri moodi tegutsemist ei saa päris ühitegevuseks nimetada. Olukord oleks teine, kui lihatööstuse omanikeringi kuuluksid kõik sinna liha turustavad kasvatajad.
eelmisele lisaks, et ehk keelame herneste ja ubade inimtoiduks kasvatamise ka ära: oh seda vastikut kõhutuult mittemäletsejatelt!
Veikole üks küsimus sõuke, et mitu töökohta avalikus sektoris loovad 100 lihaveist või 1000 lammast? kipun arvama, et poole rohkem kui eraettevõtluses. tubli on, tubli on, Kreeka!
Lambakasvatajad on ainult naljamehed ja enda ülesupitajad,eriti see kümne lambaga jutupoolik.
Aga kuhu selle 50 000 sitt pannakse???? Aga mõttel on jumet ,vaatamata sellele,et loomade kõhutuul on veel vingem kui autode heitgaasid.
Armas Veiko,
olete ilmselgelt minetanud (või ehk pole omandatud?) majandusliku mõtlemise: kui keegi tekitab mingis valdkonnas monopoli, hakkab ta dikteerima hindu ning palgatingimusi.
Tuletan Teile, Veiko, meelde Leedo argumente oma :
laevadel palga mittetõstmiseks – kuni odavat tööjõudu jätkub, võivad rahulolematud laevalt maha astuda!;
laevadele piletimüügi korraldamises „Regati baar“’i stiilis;
tapamajas teenuse osutamise korraldamises (olen seetõttu loobunud Saaremaal lambakasvatusest ning kolinud oma tegevuse mandrile).
Leedo EI OLE oma mees ja poiss ka samaseks kasvand. Leedodele on Saaremaa ja saarlased kauka doonorid, ise ei anna nad saarele MITTE MIDAGI!
Armas Veiko,
tunnetan Teie mõtlemises suure rahva „sotsialistlikku“ mõtlemist: sellise suurtööstuse vaimus elavdati ka Togliatti linn (elanikke 1946 a. 12 000, 1998 a. 716 300; 1959 a loomulik iive 20,2 %, mehhaaniline 89,9 %, 1970 a. vastavalt 16,4 % ja 117,4 %.). Tänast tendentsi selles linnas nimetavad kohalikud väljendiga „täiesti tagumikus“!, kuna linn oli TÄIELIKULT seadistatud Avto-Lada rütmile: pole Ladasi vaja, pole ka inimesi vaja! Ja minna pole enam kuhugi…
Tark ei hoia mune ühes korvis! Mõtelge laiemalt!
Saaremaa jääbki olema olematu ühistegevusega oma ahnuse, kadeduse ning piiratud mõtlemise tõttu!
Paistab tõesti, et määratlete oma vaimset taset õiglaselt, muidu oleks ju Teie poolt juba asutatud „Saarlaste Koostöö Koda“, kuid see ei sünni kommentaariumis demagoogitsedes!
Armas Veiko,
ehk Teie tahate euromiljonäriks saada, kuid mida Te oma miljonitega TARKA peale hakkate – kas teete seekord Leedo juures lambavorsti?
Mis puutub paadialuste elusse, siis http://www.paat.ee/ annab mingi pildi;
presidendi töökoormusega ei suuda me end võrrelda – kui tegeleda tema mõttetustega kümnekordsel, mis me kallist Eestimaast saaks?!
Kui on õnne ja sõpru, siis veab elus välja, olles samas ALATI vaba!