Madis Kallas: Kuressaare staadion tuleb täies hiilguses (3)

Madis Kallas: Kuressaare staadion tuleb täies hiilguses

 

Tunnistan ausalt, et kui mult viis-kuus aastat tagasi küsiti, kus mina näeksin meelsamini Kuressaare linnastaadioni asukohta – kas praeguses paigas supelranna ääres või Kuressaare gümnaasiumi juures –, olin vastust andes suhteliselt kidakeelne. Seda mitmel põhjusel.

Ennekõike olin siis ise tegevsportlane ning mul ei olnud väga palju aega sellesse süüvida. Paljud spordiga seotud inimesed olid aga endas juba otsuse teinud. Kuna nemad olid kindlad uue asukoha pooldajad, ei olnud mul soovi vaidlema hakata, mu prioriteedid olid lihtsalt teised.

Erilisse paika ei tohi teha igavat staadioni

Arvan, et olen üks kaasaegseid staadione enam külastanud saarlane ning seetõttu võtan julguse staadioniteemat natuke lahata.

Mitmevõistleja saab kõik võistlusplatsid ära proovida, talle on staadion kaheks päevaks kodu, kus peale staadioniringi ja võistlusväljaku on aega tutvuda kogu staadioni sise- ja väliseluga.

Kuressaare on liiga eriline koht, et me võiksime saada endale juurde ühe tavalise, igava ja madala staadioni, milliseid on Eestis pärast taasiseseisvumist tekkinud väga palju (näiteks Kohila, Türi, Jõgeva, Vinni, Haapsalu). Olen kohanud selliseid ka mujal maailmas (näiteks Wightil Saarte mängudel).

Aga on ka staadione, mis pakuvad oluliselt rohkem sportimisrõõmu ja silmailu (Viljandi, Valga, Tartu). Kuressaare lausa peaks oma erilisuse tõttu kuuluma viimasena mainitute hulka.

Loomulikult peab tunnistama, et praeguse staadioni põhiline murekoht on tuuleolud, kuid Kuressaare asub mere ääres ja me peame sellega arvestama. Samas on palju võimalusi ka tuuleteguri oluliseks vähendamiseks, mida projektis on juba ka arvestatud – tribüünid jooksurajale lähemale, kõrghaljastus, hoonete paiknemine jne.

Staadioni juures tuleb arvestada veel paljude teguritega. Näiteks kuidas muuta staadion sportlastele, treeneritele ja pealtvaatajatele mugavaks. Seda kõike saab tegelikult ette näha ja selleks ei pea midagi uut leiutama. Staadione on laias ilmas meeletult ja olles ise viimased 15 aastat kergejõustikumelus aktiivselt kaasa löönud, tean päris täpselt, millised staadionid on tippsportlaste, millised treenerite ja millised pealtvaatajate lemmikud.

Tean, kus meeldib enim olla ajakirjanikel, millised staadionid on tulemuste tagaajajate lemmikud (Kuressaare staadion võiks olla üks selliseid) ja milliseid eelistavad võistluste korraldajad.

Suheldes peaaegu iga päev eri huvigruppide esindajatega, on võimalik leida kesktee ning üritada teha Kuressaarde staadion, mis vastaks võimalikult paljude ootustele.

Praegune Kuressaare staadioni projekt on sellele päris lähedal, loomulikult räägin siin kergejõustiklase seisukohast, kuid palju on mõeldud ka teise suure ala – jalgpalli – peale.

Jalgpallile peaksid uue staadioni puhul sobima näiteks kergejõustikupaikade välja viimine murualalt (kaugushüpe ja kettaheide), tribüüni nihutamine vastu jooksurada, tribüüni olemasolu mõlemal pool staadioni, korralikud riietusruumid, avar koridor staadionile pääsuks, kuuerajaline ringrada.

Ütlen ausalt, et ilusamat staadioni asukohta olen maailmas vähe kohanud – ei ole palju kohti, kus stardipakkudele kummardudes oleks taustaks linna sümbol, Kuressaares siis meie linna uhkus – loss.

Palju on staadione, mis asuvad linnakäras, suurte magistraalide või lennuväljade kõrval. Kuressaare staadion jääb sellest kõigest parajasse kaugusse ning ega see meie linna väiksuse tõttu suureks probleemiks ka pole. Lisaks on käe-jala juures meri, rand, park.

Koolistaadion võib olla väiksem

Nii suurele koolile nagu Kuressaare gümnaasium on samuti staadioni vaja ja kindlasti see ükskord ka tuleb, kuid see ei pea olema maakonna esindusstaadioni mõõtu. Endise Kuressaare põhikooli staadion on suurepärane koolistaadion ja selle maksumus on kõigest kümnendik suure tribüünidega staadioni hinnast.

Kooli ja linna peastaadion ei saa olla üks ja sama. Olgem siis täpsed, et saavad, aga mitte parimal kujul. Sest ühe peastaadioni funktsioonid on selleks liiga suured. Võistlusi, kontserte, treeninglaagreid kooli tegemistega siduda ei ole sugugi lihtne.

Kuressaare väärib korralikku esindusstaadioni, et spordikuningas (jalgpall) ja kuninganna (kergejõustik) saaksid oma ilu ja võimsust kõigile näidata.
Staadion on mõeldud küll rohkem professionaalsematele sportlastele ja suurematele üritustele, kuid harrastussportlased ja looduses liikuda soovijad peaksid Kuressaare võimalustega väga rahul olema.

Linnas on korralikud kergliiklusteed, mitu terviseparki ning nüüd ongi võib-olla see aeg, kui lisaks keha harimisele vajab ka hing midagi. Heatasemeliste ja haaravate võistluste-ürituste näol oleksid selleks head võimalused meie heal vanal staadionil, kuid uues kuues.

Selles osas olen tänulik linna juhtidele, et nad suutsid (küll masu kaasabil) hoiduda igava ja tavalise staadioni ehitamisest ning on seda ehitamist pigem edasi lükanud. Trennid ei ole ju seepärast kellelgi ära jäänud, suuremate kergejõustikuvõistluste korraldamine on küll seiskunud, kuid see-eest on meil nüüd oma sisehall ja tulemas ootamist väärt staadion. Tuleks see staadion vaid rutem!

Lõpetades pealkirjas öelduga: Kuressaare staadion saab tulla täies hiilguses ja pakkuda Kuressaarele väärilist partnerlust üksnes praeguses asukohas. Kuressaare ei ole kohe kindlasti tavaline linn ja see linn väärib staadioni, mis eristub teistest ja rikastab Saaremaad tervikuna.

Madis Kallas
spordisõber

Print Friendly, PDF & Email