Kihelkonna vallas valmis Saaremaa moodsaim nuumalaut (2)

Kihelkonna vallas valmis Saaremaa moodsaim nuumalaut

UUE VERSTAPOSTI KÜNNISEL: OÜ Saare Veisekasvatus omanikul Martin Leedol seisavad ees kibedad tööpäevad, sest uude lauta on vaja loomad sisse tuua.
Foto: Egon Ligi

Neljapäeval avas OÜ Saare Veisekasvatus Lätiniidi külas 240-kohalise veiselauda, mida spetsialistid peavad Saare maakonna moodsaimaks nuumlaudaks.

“Selle lauda avamise puhul on tegemist terve maakonna jaoks olulise sündmusega seetõttu, et tegemist on esimese spetsiaalselt nuumveistele ehitatud ja projekteeritud laudaga Saaremaal,” ütles Tagamõisa poolsaarel asuva lauda pidulikul avamisel OÜ Audla juhatuse esimees Egon Jürisson, kes oli ka ise uue lauda ehitusega tihedalt seotud.

Egon Jürissoni sõnul on Lätiniidi lauda ehitamisel pandud palju rõhku loomade heaolu tagamisele, et veistel oleks vähem stressi ning nad sööksid ja mäletseksid seetõttu rohkem, mis tagab ka suurema toodangu.

Arvestades tööjõunappust ääremaadel on uues laudas mõeldud ka selle peale, kuidas toimetada seal võimalikult väheste töötajatega. Lätiniidu nuumalaudas hakkab 240 looma talitama vaid üks inimene. Loomade söötmine toimub söödamikseriga ja sõnnik toimetatakse laudast välja kreeperite abil. “Kokkuvõttes võib öelda, et loomal on siin hea elada ja ka töötajal on siin suhteliselt lihtne ja mugav,” märkis Egon Jürisson.

Saare maavanem Kaido Kaasik märkis oma sõnavõtus naljatamisi, et Saaremaal jääb inimesi järjest vähemaks, kuid loomi tuleb järjest juurde ning ruumi ja õhku nende kasvatamiseks on.

Kaasik osutas mõned aastad tagasi Valjala piirkonna kohta tehtud uuringule, mille kohaselt oli Valjala kandis 1938. aastal rohkem veiseid kui kolhoosi tippajal. “Selleni minna on veel päris pikk maa ja kui me räägime, kuidas maid paremini kasutada, siis üks kindel võimalus on toota toitu, mida maailm järjest rohkem vajab,” lausus maavanem.

Kaido Kaasik oli veendunud, et kindlasti taastatakse lähiajal nii mõneski kohas vanu loomakasvatushooneid ja ehitatakse uusi. Oluline on, et veised ja lambad Saaremaa karjamaadelt ei kao, ehkki piimalehma saab vist üsna varsti näha tõepoolest ainult piimafarmis.

Samas ei ole loomakasvatus sugugi nii lihtne ala, nagu see mõnele võib-olla paistab. “See on valdkond, kus tuleb panustada mitte ainult hoonetesse, vaid ka teadmistesse ja geneetilisse potentsiaali, sest ilma selleta me häid tulemusi ei saa,” lausus maavanem.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam andis lauda omanikule üle kasutusloa ja märkis, et üks kunagi ammu loomapidamise jaoks ehitatud hoone on oma esialgse funktsiooni tagasi saanud. Vallavanema sõnul on Kihelkonna vallas praegu kindlasti veel sellist põllumaad, mis oleks pärast ümberkündmist veistele hea söödabaas. “See on suur asi, kui on maastik ja põllud korras,” lisas ta.

Saaremaa veterinaariakeskuse juhataja Toivo Jürisson avaldas heameelt, et maakonnas on valmis saanud järjekordne moodne laut. “Saaremaal on kaks robotlauta lüpsikarjale, kuid sellist võimast lauta nuumloomadele ei ole maakonnas vastu panna,” lausus Jürisson.

Ta meenutas, et viis aastat tagasi, kui nuumalauda projekt esimest korda veterinaarteenistuse kooskõlastust taotles, tekitas see suuri vaidlusi ja küsimusi loomade heaolu, söötmise jms osas. “Esialgu läks see projekt meie poolt tagasi, kuid hiljem probleemid lahendati,” rääkis veterinaariakeskuse juhataja.

Täna julgeb Toivo Jürisson oma sõnul väita, et Saare Veisekasvatus hoolitseb oma loomade eest küllalt hästi ja täidab suhteliselt hästi ka veterinaariakeskuse nõudmisi.

Jürisson kutsus OÜ-d Saare Veisekasvatus üles laiendama oma tegevust senisest enam ka Ida-Saaremaale. Lisaks hoiatas veterinaar piimakarja kaotamise eest, sest piima tahavad kõik.

Lauda sisustuse teinud Järvamaa ettevõtte Latter NT OÜ esindaja ütles, et nende firmale oli Lätiniidi kilomeetrite poolest Eestis kõige kaugem nurk, kus on tulnud lauta ehitada. Pikk vahemaa muutis ka keerulisemaks ülesande objekt õigel ajal valmis saada.

Print Friendly, PDF & Email