Lugeja kiri: Rahvale ei ole vaja reformi reformi pärast

Praegu on käimas suur kampaania – teeme ära haldusreformi. Kas on meile, rahvale – kõrgemale võimukandjale – selgitatud, millist kasu saab sellest kohalik rahvas? Kui rahvale räägitakse, et see säästab raha ja suuremad omavalitsused on jõukamad, siis kelle ja mille arvelt?

Kui Saaremaale jääb üks omavalitsus, tekib olukord, kus praegused ääremaad jäävad veelgi rohkem ääremaaks ja tekib ka uusi juurde.

Mis on praegusel olukorral viga? Viga on see, et omavalitsustele on pandud liiga suured kohustused, aga vahendid nende täitmiseks on väikesed. Omavalitsustes on praegu väga palju ametnikke – kas neid ikka on nii palju vaja?

Kui Eesti maarahva õitsengu ajal enne 1940. aastat elas maal palju rohkem inimesi, siis vallas oli ainult vallavanem, sekretär, abivallavanem, käskjalg ja kirju paljundati käsitsi masinal trükkides. Nüüd on arvutid, printerid ja palju ametnikke.

Kui Saaremaale jääb üks omavalitsus, siis on meil kaks paralleelselt tegutsevat valitsust – maavalitsus ja omavalitsus – ning tekib küsimus, millega nad tegelevad.

Kõige enne tuleks paika panna nende valitsuste eesmärgid ja ülesanded. Võib kujuneda nii, et nad dubleerivad teineteist.

Esimene küsimus on: millised ülesanded ja kohustused on maavalitsusel? Kas maarahva heaolu eest seismine või on ta kõrgema valitsuse poolt pandud järelevalveorgan?

Teine küsimus on: milline saab olema ühe omavalitsuse roll maakonnas?

Võib-olla tuleks osa omavalitsuste koormust anda üle maavalitsusele, nagu oli varem. Näiteks anda koolid maavalitsuse haridusosakonnale, siis kaoks ka pearahade kantimine ja nõudmise vaev.

Tuleks välja selgitada, milliseid teenuseid vajab kohalik rahvas omavalitsuselt, milliseid küsimusi saab lahendada vallavalitsus, milliseid maavalitsus.

Rahvale ei ole vaja haldusreformi reformi pärast, vaid elujärje paremaks muutmist kõigile, kus nad ka ei elaks, kas ääremaal või keskuse lähedal.

Tuleks meeles pidada vanasõna “Kümme korda mõõda, üks kord lõika”.

Mis saab aga Ruhnu vallast, kellega see liituma peaks? Õigem oleks Pärnu maakonnaga, see säästaks raha, mis kulub kahepoolsele transpordiühendusele Pärnu ja Kuressaarega.

Boris Kärner

Print Friendly, PDF & Email