Kuressaare Linnateatri katuse alla tuleb väärtfilmikino (8)

Kuressaare Linnateatri katuse alla tuleb väärtfilmikino

RÕÕMU JA NATUKE MURET: Aarne Mägi rõõmustab, et filme saab näitama hakata kvaliteetse aparatuuriga, ja loodab samas, et leitakse ka lisaraha
kinoga seotud töö eest tasumiseks.
Foto: Egon Ligi

Kuna kauaoodatud rahastusotsus on lõpuks tulnud, on nüüd kindel, et Kuressaares saab juba õige pea tegutsema hakata nn teatrikino.

Teatrikinoks kutsutakse seda seepärast, et filme hakatakse näitama Kuressaare Linnateatri suures saalis ajal, mil etendusi ei ole. Tänuväärt töö teatrikino avamiseks tegi ära Kuressaare linna kultuurinõunik Heli Jalakas, kes avastas programmi “Kino tuleb tagasi”, koostas projekti ja taotles kultuuriministeeriumilt filmide näitamiseks 10 000 eurot.

Otsust oodati pikisilmi ning sel teisipäeval laekus lõpuks vastus, et teatrikino tehniliste vahendite soetamist rahastatakse kogu küsitud summa ulatuses. Jalakase sõnul näitasid projekti koostamisel võetud hinnapakkumised, et suurusjärk, mille eest kino käima saada, on 13 000 eurot. Sellest 3000 eurot peab olema omaosalus. Kuna soetatav filmitehnika on teisaldatav, siis võimaldab see aparatuuri kasutada ka muudel linnas korraldatavatel üritustel.

Massilevifilme ei tule

Heli Jalakas rõhutas, et linnateatrist ei kujune kindlasti ainult kinomaja. “Eelkõige on see ikkagi teater ja programmid, mida teatri põhitegevuse kõrvalt teeme, ei ole igapäevased,” tähendas ta.

Linnateater on tema sõnul ka ise tubli olnud ja otsinud võimalusi filmide näitamiseks. Seal on aastaid toimunud eesti filmide esilinastusi ja dokumentaalfilmide linastusi, mis on filmisõpradele hästi peale läinud.

Teatrikinos hakatakse näitama hoolikalt valitud laste- ja noortefilme, väärtfilme täiskasvanutele, dokumentaalfilme ja kirjandusteoste ekraniseeringuid. “Kindlasti ei saa need olema need filmid, mis on massilevis,” rõhutas Jalakas.

Kuressaare Linnateatri direktori asetäitja loomealal Aarne Mägi tunnistas, et temal on teatrikino üle suur heameel, sest varem on ta ka ise teatris filmide näitamist organiseerinud. Headel päevadel on teatris filmiseansil olnud koguni kuni 40 inimest korraga.

Kuna tänu uuele aparatuurile näidatava kvaliteet aga kasvab, siis võib eeldada, et filmipublikut peaks kvaliteetset pilti vaatama jaguma küll. “Mina olen võib-olla liiga optimistlik, aga ma loodan küll, et jagub,” naeris Mägi.

Ristsed PÖFF-iga

Kui tihti teatrikinos filme näidatakse, on Heli Jalakase sõnul praegu raske öelda. Esimesed n-ö ristsed on teatrikinol uue tehnikaga detsembri algul, kui toimub Pimedate Ööde Filmifestival.

Jaanuaris pole ilmselt võimalik filme näidata, kuna teater läheb CO2 kvoodiraha eest remonti, pärast seda saab seal aga filme näha regulaarsemalt. “Kindlasti ei sea me teatrile kohustust, et seal peab kindlasti nt 2–3 korda nädalas filme näitama. Kuna see on nii uus asi veel, siis pole me seni arvestanud ka kulu, mis lisandub konkreetselt inimeste töö näol,” sõnas Jalakas.

Selle töö alla käib nii filmivaliku tegemine, kokkulepete sõlmimine levitajatega, filminäitamine jne. “Meil tuleb järgnevatel aastatel leida eelarvest ikkagi lisaraha selleks, et saaksime teenust regulaarselt osutada. Me ei saa nõuda, et inimesed teeksid seda pärast oma päevatööd tasuta,” märkis Jalakas.

Sama tõsiasja tõi välja ka Aarne Mägi. Teatrikino on temagi sõnul lisatöö ja filme näidatakse õhtuti, seega peab keegi teatrist siis ikka kohapeal olema. Samas leidis ta, et see ei ole ületamatu probleem.

“Ma arvan, et kui Kuressaare linn – eeskätt linnaelanikud – saab aru, et seda on vaja, siis ma loodan, et linnavalitsus leiab lisaraha, et inimestele seda lisatööd kompenseerida,” märkis Mägi.

Kui publikut jagub, miks mitte!
Ööklubi Diva ruumes aastaid filme näidanud klubi programmijuhi Kristjan Lillimägi hinnangul on mõningane konkurents tervitatav. Iseasi on, kuivõrd Kuressaares publikut jagub. “Fakt on see, et kinoskäijaid Kuressaares väga palju pole, aga võib-olla läheb teatrikinol väga hästi,” märkis ta. Diva on Lillimägi sõnul massilevifilmide näitamise koht ning kõige paremini lähevad sealsele publikule peale nn naistekad ja lastefilmid. “Kellele ööklubis filme vaadata ei meeldi, ju nemad lähevad siis edaspidi teatrisse ning neil on võimalus näha seal seda, mis neile meeldib,” ütles Lillimägi.

Print Friendly, PDF & Email