Kolm kirjanikku Orissaares (1)

Novembrikuu esimese päeva pärastlõunal järjekorras kaheksanda kirjanike tuuriga Orissaare raamatukokku jõudnud kolm noort kirjutajat – Mikk Pärnits, Birk Rohelend ehk Hele-Riin Moon ja Ketlin Priilinn – üllatasid ootajaid meeldivalt.

Veel suhteliselt tundmatud noorkirjanikud said võimaluse rääkida oma loomingu sünnist, kritiseerida koolikiusamisse kinnijäänud kodumaist noortekirjandust ja diskuteerida erinevatel põnevatel teemadel nagu kirjanduse olemus, selja taga sappi pritsiv võistlusežürii või läbivad masendus- ja süngusmotiivid Eesti nüüdisraamatuis.

Väljakutsuva välimusega Mikk Pärnitsa sõnul ei ole tema kirjapandu sugugi mõeldud ettelugemiseks, vaid igaüks peab ise leidma endale sobiva lugemiskoha ja -rütmi. “Kirjutamine on hobi. Kui kirjutamine oleks töö, tuleks kohe kopp ette. Poleks üldse lõbus,” sõnas egoistlikult endale kirjutav siiraks noormeheks osutunud müstitsismi-, Harry Potteri ja šamanismihuviline Mikk, kes lubas aasta lõpus ilmutada oma esimese lasteraamatu.

Vabakutselise ajakirjanikuna töötaval Ketlin Priilinnal, juba kooliajal kirjandite kirjutamist nautinul, on trükivalgust näinud 17 teost.

Tema stiilinäide esimesest romaanist “Hõbeingel” oli aga kuidagi tundetult ilmekas, sealsamas pani Birk Rohelennu loetud lehekülg raamatust “Sinu sarviline sõber” kuulama esimesest esitushetkest.

Et Birki sulest on peagi oodata luulekogu, tuli mõni värsiseade ka ettekandmisele. “Mul on huvitav suguvõsa. Kõik naised on andekad, ilusad ja targad, ja elavad mingisuguste õudsete meeste kõrval väga viletsates tingimustes ja on ennast kuidagi ära andnud,” rääkis Birk pisaratega silmis oma emaemast kõneleva luuletuse tagamaist. “Mu motiiv on säilitada inimesi – nad ei kao mitte kunagi ära, nad on siin (raamatutes) alati olemas.
See on nagu minu kingitus nendele,” sõnas Birk Rohelend, kelle tegelaste taga on peaaegu alati kindlad inimesed. Ka näiteks Mikk Pärnits.

Ehkki suurima raamatukuhjaga Priilinn jäi päikeseprillide taha peitunud Pärnitsa ning emotsionaalse Rohelennu varju, said kahe tunni jooksul sõna kõik ja küsimused vastatud.

See aga, mis teeb inimesest kirjaniku ja teosest kirjanduse, jääb niikuinii igaühe enda avastada.