Juhtkiri: Diskrimineeriv võrdõiguslikkus (14)

Nõukogude ajal oli käibel ütlus: “Sõda me ei pea, aga rahu kaitseme nii, et kivi ei jää kivi peale!” Niimoodi paistab praegu Eesti traditsioonilises ühiskonnas olevat sallivuse nõudmisega iga hinna eest. Kes ei suuda olla kõige ja kõigi suhtes salliv, on aga tagurlik ja sallimatu.

Igal inimesel on õigus oma isiklikule arvamusele ja suhtumisele. Kui inimene peab õigeks traditsioonilist mehe ja naise abielu, las talle siis jääda tema arvamus.

Kui inimene peab õigeks korraldajana kutsuda jooksuüritusele vaid tasemel jooksjaid, las siis olla niimoodi. Kui usuühendus leiab, et nende õpetusega ei ole homoseksuaalsuse avalik eksponeerimine kooskõlas, las neil olla õigus oma töötajatelt sobivat käitumist nõuda.

Iga sellise juhtumi kohta ei pea riigiametnik hakkama nõudma seletusi või alustama uurimist, isegi juhul, kui parajasti kehtiv seadus selleks võimaluse annab.

Viitega seadusele, ähvardusega alustada menetlust ja selgituste nõudmisega sallivust ei suurenda. Otse vastupidi – diskrimineerituna hakkavad end tundma need, kellelt nõutakse sallivust kõige ja võrdset kohtlemist kõigi suhtes.

Print Friendly, PDF & Email