
ESIMENE NAISÕPETAJA: Vaid veidi enam kui 100 aastat tagasi asus Muhus ametisse Saare maakonna esimene koolitatud naisõpetaja Liidia Noss-Klaar (keskel). Suisa uskumatu, sest praegu moodustavad naised meie õpetajaskonnast ligi 95%. See pilt Liidiast ja tema abikaasa sugulastest on tehtud 1937. aastal.
Foto: Muhu muuseum
20. sajandi algus, täpsemalt aga 1901. aasta 28. oktoober tõi Muhu saarele uue, senistest kõrgema koolitüübi – ministeeriumikooli. Uus õppeasutus oli kirikust sõltumatu, ilmalik ja venekeelne kool, mis andis senistest koolidest tunduvalt paremat haridust.
Ministeeriumikoole hakati avama Aleksander III ajal, kui kõik koolid allutati rahvahariduse ministeeriumile. Seda tüüpi koolid võisid olla ühe- või kaheklassilised.
Üheklassilises koolis oli õppekava kolmeaastane ja kaheklassilises viieaastane. Ministeeriumikooli kolme esimese aasta ehk jao õppekava sarnanes vallakooli omaga. Õppetöö käis vene keeles. Eesti keeles võis see olla kahel esimesel õppeaastal ja usuõpetuse tundides.
Ministeeriumikooli programmis olid lisaks eesti ja vene keelele veel aritmeetika, geomeetria, ajalugu, looduslugu, joonistamine, laulmine, kalligraafia, võimlemine poistele ja käsitöö tüdrukutele. Selline igati korralik kaasaegne üldhariduskooli programm oli uus tase hariduselus.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist
Eda Maripuu
Seega Hellamaa kool köis külast külasse nigu näärivana ja lõpuks jäi Liivale pidama. S.t. Piirilt tuldi Liivale ja nimepoolne kool sai lihtsalt esmalt algkooliks ja siis külakeskuseks.