Kõige vanemat kaevu ootab ees uuenduskuur (3)

Kõige vanemat kaevu ootab ees uuenduskuur

KAEVU TAASTAMISEL TERENDAB EES SUUR TÖÖ: Projektijuht Inna Ligi näeb vaimusilmas vana kaevu endisaegsel kujul.
Foto: Egon Ligi

Muhumaal Igakülas vanade piltide pealt teada-tuntud kaevu otsimas käinud inimesed on pidanud pettuma. Kaevu enam ei ole.

Muhu Igaküla suurkaevu jäädvustas kuulsaks Johannes Pääsuke oma 1913. aastal tehtud fotol, mida saab näha Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivis allkirjaga “Kõige vanem kaev”.

Loodetavasti õnnestub turistidel mitmesaja-aastast külakaevu mõne aasta pärast taas täies hiilguses ka kohapeal näha, kuna Igaküla seltsing on otsustanud oma koduküla kuulsa kaevu taastada.

Ennistamistöö finantseerimiseks on seltsing esitanud kohaliku omaalgatuse programmile taotluse, kus toonitatakse, et Igaküla on olnud saare üks suuremaid külasid juba orduajal.

Veelgi enam, ajaloolaste arvates elasid inimesed Igakülas paikselt juba muinasajal. Küla keskel asuvat suurt vinnaga kaevu on kujutatud ka 1799. aastal trükitud kaardil.

Kaevu taastamise projektijuhi Inna Ligi sõnul on aga ajaloolasteski suurt huvi äratanud pärandkultuuriobjekti vanust raske määratleda.

Külas püsib pärimus, nagu oleksid selle teinud Rootsi sõdurid, kuna Muhu oli rootslaste valduses juba 1568. aastast. Faktiliselt hakkas Muhu saar Rootsile kuuluma Brömsebro rahuga 1645. aastast.

Rahva teada olnud see Muhu sügavaim “kao”, mis paistnud kaugele üle küla. Pärast Teist maailmasõda täideti kaev maapinnani kividega, kuna külapoisid olevat proovinud seal lõhkekehasid plahvatama panna. Dolomiidist raiutud kaevurakete koopia asub Igaküla kaevu nime all Eesti Vabaõhumuuseumis.

Muhu suurkaevust on mitmed pärimuslikud ülestähendused ka rahvafolklooris.

Dolomiitplokkidest salvetsed saavad endisaegse välimuse. Taastatakse kaevu puidust vinnasüsteem. Ennistustöödeks on seltsingul koostatud detailne plaan, kus loetletud isegi inimeste arv, palju ühe või teise töö tegemiseks vaja.

Põline Igaküla elanik (nänn ei soovinud oma nime avaldada) meenutas ennesõjaaegset aega, kui külainimesed sellest kaevust hobuvankrite või -regedega tõrdede viisi vett viisid.

“Inimesed ootasid siin järjekorras, millal tõrred vett täis tõmmati. Peredel läks palju vett tarvis. Suured pered olid, igaühes 8–10 last. Külas oli 52 majapidamist. Ma siin ligidal elan ja ootan küll, millal see kaev jälle korda saab,” rääkis nänn.

Igaküla seltsing näeb Muhu suurkaevu uut elu ennekõike piirkonna ainulaadse turismiobjektina. “See on ju kohaliku identiteediga kultuuripärand, osa avalikust ruumist,” rõhutas Inna Ligi.

Print Friendly, PDF & Email