Toivo Vaik: Vahelduv pilvitus, tuul muutliku suunaga (3)

Ilmaennustamisega on tegeletud aegade hämarusest alates. Ikka selleks, et inimene teaks oma ettevõtmisi planeerida või ilmale vastavalt riietuda. Oma hobi tõttu viibin palju looduses ja mind huvitab, milline ilm tulemas on. Vaatan üsna sageli üle kõik kolm eesti uudistekanalit, mis lisaks päevasündmustele ka ilmateadet edastavad.

Esimene ilmateadustaja ütleb, et öö tuleb vaikne ja soe ja alates saartest hakkab hommikupoole vihma sadama. Sajuga kaasneb tugev edelatuul. Ei tõota midagi head.

Ent järgmine ilmateade ütleb, et sajab kesköö paiku ja alates saartest lõpeb sadu juba varastel hommikutundidel. Nõrk tuul puhub loodest, see tugevneb päeva jooksul ja pealelõunal pöördub itta. Juba parem, kuid kumba ilmateadet nüüd siis uskuda?

Aga veel üks uudistesaade koos ilmateatega on ees, näis, nüüd peab ometi tõde selguma. Aga võta näpust! Rõõmus teadustaja räägib tümpsu saatel, et homme on vahelduv pilvitus, puhub muutliku suunaga tuul ja kohati sajab. No mis sa kostad! Ilmateade iga ilma jaoks! Avan arvutist ilm.ee. Kolmel lähipäeval näitab sademeteta ilma. Eks kavanda siis oma tegemisi!

Elu nagu anekdoodis

Tuleb meelde tuntud anekdoot ilmaennustamisest. Tšuktši šamaan Innokenti ennustab eitedele talve, sest need on tulnud küsima, kui palju peaks puid varuma. Šamaan ennustab suurt külma ja eided lähevad otsekohe lõkkematerjali koguma. Innokentil aga süda valutab, et kui ta ilmaga mööda pani, on tema ametiau eitede silmis määritud. Helistab siis Vigala Sassile ja küsib, mida eestlaste kuulus teadmamees eelolevast talvest arvab.

Sass lubab paari päeva pärast tagasi helistada. Teebki seda ja teatab Innokentile, et tulemas on väga karm talv, sest tšuktši eided nähakse hoolega hagu korjavat.

Paistab, et meie ilmatargad omavahel ei konsulteeri. Vastasel juhul poleks taolised erimeelsused ilmaennustamisel võimalikud. Sama lugu on ka nende ennustajatega, kes suve või talve pikemalt ette ennustada püüavad. Need arvamused on mõnikord nii vastukäivad, et polegi võimalik aru saada, mis tulemas on.

Käesolevat sügist ennustasid kolm ilmakorüfeed üksmeelselt kui eelmisega sarnast. Et esimene lumi tuleb maha juba oktoobri teises pooles. Kõik ennustajad panid puusse. Oktoobri teises pooles said inimesed enam kui kümnekraadises päevasoojas muru niita ja tegid seda veel isegi novembri esimestel päevadel! Oktoobri lõpus olid lillepeenrad samas õiteilus kui augustis. Säh sulle siis varajast talve!

Nii olevat vanarahvas kunagi aastate arvestust pidanud. Lugesin eelmise kuu algul ühe ilmaennustaja arvamust, et kui oktoobri keskpaigas on puudel suur osa lehti peal, siis eriti külma talve ei tule. Eriline indikaator pidavat olema tamm. Jälgisin oma köögiaknast paistvat umbes 25 aasta vanust tamme. See langetas lehti tasahilju, kuid pärast kuu keskpaika jäi äkki lühikese ajaga paljaks.

Toaaknast vaatan oma kaevu juures olevat kolme meetri kõrgust tamme, see on aga täna, novembri esimesel nädalal, veel täies leheehtes. Seega saab vaid käsi laiutada ja parafraseerida üht tuntud Lõuna-Eesti ilmaennustajat, kes kommenteeris oma sügisese loodusvaatluse tulemusi sõnadega: “Mida see kõik tähendab, ei tiia!“

Hakka või ise ennustama

Hakka või ise enda tarbeks ilma ennustama! Herilaselt sain sel aastal nõelata veel 14. oktoobril. Neil päevil sõelusid õhtul akna taga jätkuvalt sääseparved. Kui õues puid lõhkusin, sumisesid ümber pea kärbsed ja ringi lendas ka üks kirju liblikas. Ajal, mil kõigi ennustuste järgi pidanuks esimene lumi maas olema.

Tuleb meelde üle-eelmine talv. Ajan pakaselisel hommikul linna sõitmise tarbeks auto välja soojenema, termomeeter näitab –25. Õues on karge vaikus. Linna poole sõites kuulan uudiseid, kus ilmateade ütleb Kuressaares olevat miinus 6 kraadi.

Linnale lähenedes panen tähele, et autotermomeetri näit tasahilju küll tõuseb, ent jääb kesklinnas ikkagi –19 peale. Tänaval sama kargus, üksikud autod liiguvad, aurupilv taga. Aga millises paigas see –6 siis mõõdeti, kas mõne lagunenud välisuksega kortermaja esikus või?

Valmistu alati karmimaks

Ilmaennustamisega on kord juba nii, et ennusta mis sa ennustad, talv tuleb ikka täpselt selline, nagu emake loodus ette näeb. Kuipalju oskab inimene looduse käike ette näha, seda pole teadlased vist uurinud. Ja ega ole vajagi, sest esimese kevadesula saabudes oleme suurest rõõmust kõik sügisesed ennustused unustanud ja jälgime järjekordse sooja aja tulekut.

Talveunest ärkavad ka kõik ilmaennustajad, kes kukuvad nüüd üksteise võidu kevadet ja suve paika panema. Kui palju neil täppi läheb, pole enam oluline, sest kevad ja suvi saabuvad niikuinii. Mais lähevad puud lehte, pärast jaanipäeva ilmad suviselt soojaks ja ka vihma tuleb parasjagu. Ja niimoodi pea igal aastal.

Eestlane on ettevaatav ega pea küttematerjali varumisel šamaanilt nõu küsima. Tema teab ise, et külmad ilmad on tulekul. Kui palju varutud küttematerjalist ära kulub, selgub kevadel. Aga sügisel peab seda olema selline jagu, et ka kõige karmima pakasega talv üle elatud saaks.

Toivo Vaik
loodushuviline

Print Friendly, PDF & Email