Meie ei tea, kas presidendiproua ärajäänud koolivisiitide taga oli lihtlabane kommunikatsioonihäire, kuid igal juhul oleme seda meelt, et eriti just lastega nii käituda ei tohiks.
Olukorras, kus riigis niigi pettunud lapsevanemad, vanaemad ja -isad kodus riiki ja valitsust siunavad, said Muhu ja Valjala koolilapsed võib-olla oma esimese ootusäreva kohtumise asemel riigi esileediga pettumuse ning tunde, et neist tegelikult ei hoolita. Sest kui laps ei tohi valetada, miks võivad seda siis teha nii tähtsad inimesed?
Võib-olla oleme liialt karmid, kuid arvame, et kindlasti tuleks praegusel juhul süüdlane üles leida ja nendesamade koolilaste juurde selgitust jagama tuua. Kui me tahame, et meie lastest riigikodanikel oleks olemas usaldus oma riigi vastu, et nad tulevikus valiksid voli- ja riigikogu ning võib-olla ka presidenti, kandideeriksid ise riigi jaoks olulistele kohtadele, on lausa lubamatu, et sellised asjad juhtuda saavad.
Vastasel juhul ärgu riigivõimud imestagu, et lisaks talentidele ka lihtsad eestlased siitmailt lähevad. Oma riigist ei ole neil ju sooja ega külma ning liigne on siin küsida, kes selles süüdi on.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Eestlane pole kungi riiki tõsiselt võtnud rääkimata nn.saarlastest.Asi siis see valekuninganna on.Temagi peab arvestama,et see paradiisi aeg kaua kesta.Sellest siis see vankriga kõigest ülesõit aega on vähe riik võib kaduda.
Rahvas aga jääb.Sellest siis eestlasele omane leigus nn. riigi suhtes,mis ei ole jätkusuutlik.Riik võib ju kuskil defakto või dejuure eksisteerida inimesele on see kama-kõik ta ajab oma asju ikka edasi ja on jätkusuutlikum kui mingi ebamäärane ollus-
Miks niisugune harimatu pealkiri – usaldus ja krediit on samaväärsed mõisted, üks ainult võõrapäraselt. Kas pole enam raha keeletoimetamiseks? Usaldusväärselt
Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb sõna “usaldus” tähenduseks, et keegi või miski ei peta ootusi ega valmista pettumust.
Sõna “krediit” esimene, põhitähendus, on võlgu antud raha või kaup.
Krediidi teiseks tähenduseks antakse tõepoolest ka “usaldus, usaldusväärsus”, kuid märkusega, et see on harvaesinev.
Ärge asja üle dramatiseerige. Ei usu, et lapsed nüüd voodeid märgavad seepärast, et prova nägemata jäi. Lapsed ei ole hälbega, kes aru ei saa.